Kaunis teepidu sõpradega uue presidendi vastuvõtu vaatamiseks

Sirje Rekkor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Küpses eas daamidel on sageli kombeks üksteisel külas käia. Tänavu 80seks saava ema sõpruskond saab näiteks kordamööda üksteise juures kodus kokku, suvel käiakse ka suvekodus. Seal juuakse kohvi või teed, nauditakse suupisteid, kooki, võetakse ehk klaasike brändit või likööri ja muidugi vesteldakse – lastest ja lapselastest, tervisest, toiduretseptidest, hukkaläinud noorusest, meenutatakse ehk enese noorusaega ja selles sõpruskonnas ka lauldakse.

Vahel on koosviibimised korraldatud nii, et võõrustaja muretseb toitude ja jookide eest, vahel toovad külalised midagi kaasa või siis püüab perenaine millegagi üllatada ja külalisedki ei tule tühjade kätega. Igati tore traditsioon.

Üks selline mõnus sõpruskonna koosviibimine võiks toimuda ka 24. veebruaril. Sel aastal oleme väga lähedale jõudnud oma riigi olulisele verstapostile, terve sajandi möödumisele Eesti  riigi loomisest. Enne suurt juubelit on tänavune tähtpäev eriline seetõttu, et riigi sünnipäevapeo perenaine on läinud aasta lõpus ametisse astunud uus president.

Kelle proua president oma esimesele pidulikule aastapäevavastuvõtule kutsunud, pole veel laiemale üldusele teada. Kindlasti ei saa külaliste nimekirja koostades protokollist mööda ja üks osa kutsututest, nagu riigi poliitiline eliit ja teiste riikide diplomaatilise korpuse esindajad, on kindlasti kohal. Kuid kes on need, keda uus riigipea ise oma külalisteks valib? Levivad arvamused, et isegi riietusetikett võib muutuda ja „pingviinide paraadi“ asemel näeme hoopis enam rahvariietes külalisi.

Ühise teejoomise traditsioon on sajandeid vana ja kuninglike juurtega.

Tore oleks koos sõpradega vaadata nii aastapäeva pidulikku kontserti kui vastuvõttu ning oma muljeid näiteks teelauas jagada. Teelauas seepärast, et paljud meist eelistavad õhtusel ajal kohvi asemel just teed.

Teejoomisel on kuningikud juured

Ühise teejoomise traditsioon on sajandeid vana ja kuninglike juurtega. See sai alguse tänu ühele Portugali printsessile, kes saades 17. sajandi esimeses pooles Inglismaa kuninga abikaasaks, tõi enesega õukonda kaasa teevarud. Üsna pea joobus briti aristokraatia sellest aromaatsest joogist. Kogu maailmas tuntud kellaviietee traditsioon, mis siiani täies elujõus, ongi sellest alguse saanud. Kuninganna Viktoria (valitses aastatel 1837–1901), kirjutas teejoomisest isegi traktaadi „Tea Moralities”, mis on olnud kaasaegse tee-etiketti loomise alus.

Kodustes oludes on sageli otstarbekas katta teelaud selvelauana, eriti kui külalisi tuleb rohkem kui paar-kolm ja soov vaba ning mugav õhkkond luua.

Selvelaua puhul pannakse toidud ja joogid, sageli ka nõud lauale, mille taga külalised ei istu ega söö. Laualt saab iga külaline meelepäraseid suupisteid ja jooke mugavalt võtta ja võib endale istumispaiga leida kas vestluspartnerite juures või näiteks teleri ees. Küllap on igaüks taolist lauda siin-seal üritustel näinud. Selle peale aga tullakse millegipärast harva, et selvelaud sobib hästi ka kodustesse oludesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles