Pidevalt pisarais silmad kõnelevad kuiva silma sündroomist

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Öeldakse, et õli ja vesi omavahel ei segune. Ometi on need inimese pisarates koos ja kui üks neist ära võtta, on tagajärg tõsine. Silm muutub kuivaks.

Kuivad silmad on üks sagedasem tervisehäda, millega vanemaealised silmitsi seisavad. Oftalmoloogiaajakirjas Journal of Ophthalmology toodud uuringu kohaselt puudutab see sõltuvalt elukohast 5–30 protsenti seenioridest ning on naistel sagedasem kui meestel.

Kui kuni 60-aastastel on kuiva silma esinemissagedus alates 8,4 protsendist, siis üle 70 aasta vanustel juba 15 ning üle 80-aastastel 20 protsenti.

Koos tehnika ja meditsiini arenguga kasvab ka inimeste eeldatav eluiga, mis tähendab, et ilmselt kasvab ka kuiva silma sündroomi põdejate osakaal.

Kuiva silma esineb üha rohkem noorematel

Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier täpsustab, et varem oli kuiva silma sündroom seotud tõesti rohkem vananemisega, nüüd aga tuleb seda üha rohkem ette ka keskealistel ning isegi lastel: põhjuseks tihe elektroonikaseadmete kasutamine. «Nutitelefonid, telerid, arvutid,» loetleb ta. Koos tehnika ja meditsiini arenguga kasvab ka inimeste eeldatav eluiga, mis tähendab, et ilmselt kasvab ka kuiva silma sündroomi põdejate osakaal.

Kuiva silma sündroom on palju enamat kui aeg-ajalt kuivana tunduv silm. See on ühisnimetaja probleemidele, mille algallikas on pisaratootmine. Üldjuhul jagavad silmaarstid kuiva silma sündroomi all kannatajad kaheks: ühel juhul toodab inimese silm liiga vähe pisaraid, teisel juhul on probleemi põhjus õli vähesus pisarates, mis tähendab, et need ei niisuta silma piisavalt kaua. Mõlemad probleemid võivad esineda ka koos. Eesti Nägemistervise Keskus selgitab oma kodulehel, et pisaravedelik on keerulise koostisega vedelik, mida toodavad pisaranäärmed. «Lisaks niisutamisele täidab see õhuke, ainult 0,001 mm läbimõõduga kolmest osast koosnev vedelikukiht teisigi tähtsaid funktsioone, nagu sarvkesta toitmine ja kaitsmine nakkuse eest ning ideaalselt sileda sarvkesta pinna tekitamine valguse õigeks murdumiseks silmas. Silma pilgutamine aitab pisarakilel levida ühtlaselt üle silma eesmise osa,» seisab veebilehel.

Pidev ja kirjeldamatu piin

Kuiva silma sündroomi põdevad patsiendid kirjeldavad oma kannatusi kui pidevat ja kirjeldamatut piina, mis hakkab leevenema alles pärast diagnoosi teada saamist ja ravi alustamist. Näiteks 58-aastane tallinlanna Raina püüdis esimesel kolmel kuul hakkama saada apteegis müügil olevate tilkadega, kuid kuna probleem süvenes, otsustas ta lõpuks silmaarstilt abi küsida. «Ma tundsin lõpuks, nagu oleks mul salvrätikud silmalaugude all, silmade avamisest ei tahtnud ma midagi teada,» meenutab ta.

Raina tunnistab, et tema igapäevatöö raamatupidajana on seotud arvutiga ning esialgu pidi ta haiguslehele jääma, et probleem veidigi järele annaks. «Kontoris on ka võrdlemisi kuiv õhk, aga õnneks tööandja soostus õhuniisutajaga. See on ka teistele olukorra paremaks teinud,» märgib ta.

Nüüd, kaks aastat pärast diagnoosi teada saamist on Raina leppinud teadmisega, et päriselt ei vabane ta sellest haigusest kunagi, kuid eluviisi kohandades on vähemalt võimalik sellega elada.

Nii nagu teistelgi algas ka Rainal kõik lihtsalt väikesest ebamugavustundest silmades. «Mida kauem ravimisega oodata, seda hullemaks kõik läheb,» õhutab Raina arstidelt abi otsima.

Dr Aili Neier tunneb heameelt, et üldiselt jõuavad inimesed arsti juurde õigel ajal ega ole lasknud silmal põletikuliseks minna. Paide Vee tänava apteegi juhataja Kai Kimmel on siiski näinud silmi, millega on soovitanud kohe silmaarsti juurde minna. «Kui silmad on tulipunased, laugude ümbrus paistes, siis ilmselt käsimüügiravimitest enam abi pole,» toob ta näite.

Seda, et kuiva silma tõttu apteeki pöördujaid on võrreldes kümne aasta tagusega rohkem, on ka Kimmel kogenud. «Vanasti sel moel seda haigust ei diagnoositud. Nüüd on aga palju arvutis olemist, seenioridest paljud veedavad päeva teleseriaale vaadates,» märgib ta.

Heameelt tunneb ta veel selle üle, et inimesed ise on seisundist teadlikud ja oskavad silmas olevate «liivaterade» vastu abi küsida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles