Käes on gripi tippaeg

Viirus levib igal aastal kõverjoonena, mis alguses kiiresti tõuseb, siis on mõnda aega ühtlaselt kõrge ja seejärel hakkab tasapisi langema. Kõrghooaeg vältab Sadikova selgitusel keskmiselt neli nädalat, kuid see erineb igal aastal mõnevõrra. Seekord näiteks sai grippi haigestumine alguse tavapärasest varem: juba detsembris.

Hooaja raskusastme hindamiseks võetakse arvesse haiglasse toimetatute, intensiivravi vajanute ja gripi tõttu surnute hulk. Sadikova on gripi levikut jälginud kümme aastat ja tema hinnangul on tänavune haigestumus üks väiksemaid. «Praegu ei ole midagi erakorralist,» rahustas ta.

Ärevusse ei tasu sattuda naaberriigi Läti gripiepideemiastki, sest tõve leviku intensiivsus on seal isegi väiksem kui Eestis. Haiguspuhangu väljakuulutamine on tingitud hoopis seadusandlusest ning seotud haiguslehe ja -hüvitisega. «Eestis nimetame seda sesoonseks tõusuks, kuna see kordub igal aastal ja pea samal ajal,» selgitas Sadikova.

Tervishoiueksperdid jälgivad gripi levikut ülejäänud viirusnakkustest pingsamalt kaasuvate tüsistuste tõttu, millest tingituna lõpeb põdemine mõningatel juhtudel surmaga. Kuigi gripile on omane kõrge palavikuga äkiline algus, ei saa inimene ise grippi diagnoosida ja viiruse olemasolu määratakse kindlaks testiga. Samal ajal gripiga ringleb Sadikova teada üle paarisaja viiruse, mis põhjustavad muid ülemiste hingamisteede nakkusi.

Üks niisuguseid on paragripp, mille kliiniline pilt ehk haigusnähud meenutavad grippi, kuid mis liigitub täiesti teistlaadi viiruseks. «Tüsistusi, mida me kardame, surmajuhtumeid paragripiga kaasas ei käi,» ütles Sadikova.

Perearst Kersti Metsa sõnas, et sageli seostavad inimesed igat palavikku gripiga. «Tegelikult on muid haigusi tohutult palju. Kui gripp ringleb, ei tähenda see, et teisi viirusi ei ole,» ütles ta.

Ometi esineb doktor Metsa kogemust mööda möödunud aastaga võrreldes tänavu grippi rohkem. Esimeste haigusjuhtudega puutus ta kokku kolm-neli nädalat tagasi. Nende seas oli juhtum, kui patsiendil tuvastati esialgu muu viirus, millega kaasnesid köha, nohu ja oksendus, kuid pärast paranemist jäi kogu pere grippi. «Haigused tekkisid üksteise otsa,» märkis Metsa.

Tüüpilised gripinähud on kõrge palavik, vappekülm ja lihasvalu. Köha ja nohu tulevad hiljem. Palavik kestab viis kuni seitse päeva. Kui haigustunnuste järgi on vähegi põhjust grippi kahtlustada, teeb perearst kohapeal kiirtesti.

Inimese seisukohalt pole alati oluline kindlaks määrata, kas tegemist on gripiga, sest viirusinfektsioonid paranevad enamasti ise. Metsa kinnitas, et kui inimene on noor ja terve ega kuulu riskirühma, see tähendab tal pole kaasuvaid haigusi ega rasedust, põeb ta gripi rahulikult läbi.

Haigestudes tuleb puhata, juua rohkelt vedelikku ja hoida palavik rohtudega kontrolli all. Gripirohust Tamiflust on Metsa kinnitusel kasu, kui alustada ravi 48 tunni jooksul. «Ravim pole hädavajalik, seda võtavad vähesed. Enamik inimesi saab niisama terveks. Pigem tasub olla kodus, et mitte haigust levitada,» soovitas ta.

Tähtis on haiguse ajal puhata, et vältida tüsistusi, sest aktiivne olek haigena paneb organismile lisakoormuse. «Kui lähed tööle või tahad saunas higistada, on see lisakoormus. Pead oma organismi säästma, et haigusega võidelda,» põhjendas Metsa.

Metsa soovitab haigestumise korral esmalt helistada perearstile. Inimesed on erinevad, mistõttu sõltuvad ravijuhised patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Gripi puhul pole enamasti kiirabi kutsuda tarvis, välja arvatud siis, kui tekivad hingamisraskused või krambid.

Pärnu haigla erakorralise meditsiiniabi teenistuse juhataja Marit Õun soovitas kutsuda kiirabi tüsistuste puhul, kui tekib õhupuudus või kusagil valu. Palavik on terve inimese puhul reaktsioon sellele, et teda on tabanud haigus. «Nõustamiseks ei peaks kiirabi kutsuma,» lisas ta.

Nii peretohter kui ka kiirabiarst on kokku puutunud olukorraga, et inimesel ei ole kodus kraadiklaasi. Peale termomeetri võiksid käepärast olla palavikualandajad paratsetamool ja ibuprofeen ning pisut viina, sest gripiga käib kaasas palaviku kiire tõus, aga ravimid mõjuvad aeglaselt.

Viinasokkidel pole arstide ütlust mööda mõtet, sest enamasti on käed-jalad külmad ega vaja jahutamist. Veega pooleks lahjendatud viinaga tuleb määrida rindkeret. Hoiduma peaks enda paksu teki sisse mässimisest, sest tekk takistab sooja äraandmist ja palavik ei alane.

Gripp on ohtlikum riskirühma inimestele. 20st tänavu gripi tõttu surnud inimesest kõik kuulusid riskirühma. Üks oli seitsmekuune imik ja ülejäänud vanuses üle 65 aasta.

Perearst Kersti Metsa kinnitusel satuvad inimesed haiglasse gripi tüsistustega. Kõige tavalisem tüsistus on kopsupõletik, aga ka kõrva- ja neeruvaagnapõletik. Grippi haigestudes ägenevad kroonilised tõved.

Gripi tõttu surevad eakad, keda vaevab näiteks südamepuudulikkus või saab ta gripi tagajärjel kopsupõletiku ega parane enam ja tekib hingamispuudulikkus. «Surrakse tüsistustesse, mitte grippi endasse,» ütles Metsa.

Seepärast soovitavad terviseeksperdid riskirühma inimestel end kindlasti gripi vastu vaktsineerida. Parim aeg selleks on oktoober-november, äärmisel juhul detsembri esimene pool. Immuunsus kujuneb välja paari nädalaga.

Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova märkis, et vaktsineerida tuleb igal aastal uuesti. Mitte ainult põhjusel, et immuunsus kaob, vaid viirus muteerub ja vaktsiini koostist muudetakse. Vaktsiin annab immuunsuse ühe B-grupi ja kahe A-grupi viiruse alatüübi vastu.

Laborianalüüsid panevad aluse tuleva aasta vaktsiinile

Grippi esineb kolme tüüpi: A, B ja C. Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova selgitusel pööratakse epidemioloogiliselt kõrgendatud tähelepanu A-gripi viirusele. «A-viirus on väga muutlik ja vastutab kõigi pandeemiate eest,» sõnas ta.

Seevastu C-gripp on väikese levikuvõimega ja sellele ei pöörata eriti tähelepanu.

Tähekombinatsioonid ja numbrid tähistavad viiruste tüüpe. Inimest nakatanud viiruse laboriuuring on oluline tervishoiuekspertidele ja teadlastele. «Me uurime gripiviirusi, mis meil ringlevad, nende geneetilist struktuuri,» täpsustas Sadikova.

Igas riigis töötab gripikeskus, kuhu koondunud andmed saadetakse Londonisse WHO ehk maailma terviseorganisatsiooni koostöö keskusele.

Lähtudes nendest andmetest, valmistatakse järgmiseks hooajaks vaktsiin ja prognoositakse haiguse raskusastet.

Sadikova ütlust mööda on gripi tüüpi välja selgitada tähtis seetõttu, et näha ette, kellele konkreetne viirus kõige suuremat ohtu kujutab. Praegune gripp H3N2 on ohtlik eakatele. «Sellega on seotud rasked tüsistused just vanemaealistel,» lisas ta.

Gripi tüsistustest ohustatud riskirühmad

• 65aastased ja vanemad;

• inimesed, kes põevad kroonilisi haigusi:

• kuue kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;

• immuunpuudulikkusega inimesed:

• rasedad;

• isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.

Andmed: terviseamet