Pärdi muusikaaed läheb inimestele korda

Seda, et Paides Kitsa ja Väike-Aia tänava ristumiskohas asuv pae­skulptuuride, lookleva tee ja õunapuuga Arvo Pärdi muusikaaed inimestele korda läheb, on täheldanud ka linnapea Siret Pihelgas ja Järvamaa omavalitsuste liidu esimees Pipi-Liis Siemann. «See aed on sisult isegi suurem kui vormilt ning see on inimestele südamesse läinud,» ütles Siemann.

Siemann oli seda meelt, et kindlasti aitas sellele kaasa asjaolu, et Arvo Pärt viibis aia avamisel.

Pihelgas täpsustas, et aia loomine hakkas hargnema mõttest pühendada heliloojale veel üks paeskulptuur. Et idee ja kavand meeldisid ka Pärdile, võisid tööd alata. Pihelgas lubas anda heliloojale kindlasti teada, et just temale pühendatud muusikaaia valisid järvalased aasta teoks.

Pimeduses helendama lööv muusikaaed on Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinbergi meelest midagi, millega Paide on näidanud, et oskab siin sündinud üle ilma tuntud heliloojat vääriliselt hinnata. «Meie oma inimestele on aed kujunenud oluliseks paigaks, nad on lülitanud selle oma jalutuskäikudesse ja puhkavad seal jalgu,» lisas ta.

Arvo Pärdile esimesel kahel eluaastal koduks olnud kahekorruselist puumaja pole enam ammu, kuid aias kasvanud vana õunapuu on alles ja osa muusikaaiast, mida läbib valge jalgtee ja täiendavad paeskulptuurid: Riho Kulla «Paesümfoonia» ja «Loomingu läte».

Maastikuarhitekt Kristofer Soop on Järva Teatajale öelnud, et Pärdi looming mängis muusikaaia idee kujunemisel suurt rolli. «Dünaamiline ja puhas liikumine, lihtne valge joon läbi ruumi,» sõnas ta.

Rahulolu ja imetlust väljendas valminud aia üle ka avamisel viibinud ja «Ukuaru valsil» kõlada lasknud Arvo Pärt. Muusika kõlab Pärdi aias jälle suvekuudel, kui maist augustini kord kuus korraldatakse seal kontsertpiknikut. «Tulevikus võiks aias olla ka interaktiivne muusika kuulamise süsteem, nagu on Tartus ja Haapsalus,» tutvustas Pihelgas mõtteid seoses aiaga.

Kui varem on andnud aasta teo kandidaatide seas tooni pigem riigiasutuste, kohalike omavalitsuste või ettevõtjate teod, siis tänavu oli omajagu kogukondade tehtud tegusid.

Tiit Reinberg tõi näiteks esikolmikusse jõudnud Väätsa lumememmede paraadi, mis on hea näide sellest, et toreda asja korraldamiseks ei pea olema palju raha. Ka korjandust kiriku ajakella heaks võib Reinbergi meelest pidada olukorraks, kus inimesed lihtsalt võtsid kätte ja tegid ära. «Tore, et maakond areneb, ettevõtjad investeerivad, sportlased teevad häid tulemusi – see kõik peegeldub ka aasta teo kandidaatidest,» ütles ta.

Järvamaa aasta teo kandidaatide esitamine lõppes vahetult enne jõulupühi. Siis kuulutasid Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja välja rahvahääletuse, kus kõik said valida välja nende meelest tänavu maakonnale olulise ja erilise teo.

Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit andsid tänavu välja 14. Järvamaa aasta teo tiitli.

AUHIND

Tavapäraselt saab aasta teo võitja auhinnaks vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Tänavu on selleks Liis Pihliku teos «Teed. Rajad. Peatused».

Liis Pihlik iseloomustab oma tööd nõnda: «Nii tegemine kui mittetegemine jätavad jälje. Nii mõtlemine kui mõtlemata jätmine jätavad jälje. Aega … Ruumi … Kohta … Inimestesse … Neist tehtud ja tegemata tegudest, neist mõeldud ja mõtlemata mõtetest saavad elus jäljed, jälgedest rajad, radadest teed. Moodustub silmaga nähtav, samas vaid tajutav elu muster. Peatused on selleks, et vaadata tagasi, taibata ja valida suund. Teeme seda kõike koos ja igaüks eraldi.»

JÄRVAMAA AASTA TEOD

2003 Imavere kõrts

2004 Türi staadion

2005 võidupüha paraad Paides

2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas

2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine

2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta

2009 Paide spordihall

2010 Mäo liiklussõlm

2011 Imavere sotsiaalmaja

2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus

2013 Paide arvamusfestival

2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum

2015 Aruküla mõisa ennistus