Kogumik toob päevavalgele hiigelheitluse varjus olnud tahud

Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professori akadeemik Tõnu Tannbergi koostatud mahukas Esimese maailmasõja teemaline artiklite kogumik avab ilmasõja uurimisel uudseid tahke, toob teaduskäibesse senitundmata arhiiviallikaid ning pakub uudseid võimalusi analüüsida selle hiigelheitluse rolli meie ajaloos.

Kogumik „Esimene maailmasõda ja Eesti“ koosneb 11 artiklist, millest mitu käsitlevad ilmasõja historiograafilisi aspekte.

Ago Pajur annab oma artiklis põhjaliku ülevaate rahvusväeosade uurimisest ja Kersti Lust heidab historiograafilise pilgu Eesti majandusliku olukorra käsitlemisele senises ajalookirjanduses. Lusti artikliga haakub Maie Pihlamägi uurimus Eesti tööliste töö- ja elutingimustest sõja ajal. Ideeajaloolist lähenemist esindavad kogumikus Margo Roasto ja Timo Aava artiklid, mis analüüsivad vastavalt baltisaksa publitsistika rahvusküsimuse käsitlust ja selle vastukajasid eesti ajakirjanduses ning Mihkel Martna tekstide põhjal sõja ajal Euroopas levinud poliitilisi ideid ja nende omavahelisi seoseid. Lea Teedema jätkab uurib sõjaaegse linna toimimist Tartu näitel võttes vaatluse alla sõjaga päevakorrale kerkinud sotsiaalprobleemid. Teedrajavateks uurimusteks on Toomas Hiio artikkel Tartu ülikooli üliõpilaskonnast, A. Pajuri detailne käsitlus Eesti rahvuslikest väeosadest pärast Saksa okupatsiooni algust 1918. aasta kevadtalvel ning Mart Kuldkepi uurimus eestlastest annektsionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aasta okupatsiooni eel. Priit Rohtmets aga võtab oma pikas, minimonograafia mõõtu, artiklis vaatluse alla kiriklikud olud Esimese maailmasõja ajal. Liisi Esse analüüsib maailmasõja invaliidide toetusi ja ühiskondliku positsiooni sõdadevahelises Eestis.

Kogumiku koostaja Tõnu Tannbergi sõnul pakuvad avaldatud sisukad uurimused võimalust nii erialaseks süvenemiseks kui ka põnevat lugemist kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab meie ajalugu sel murranguperioodil, mil „vana maailm“ kokku varises ja impeeriumide ajaloo areenilt taandumine andis väikerahvastele ainukordse hetke omariikluse rajamiseks. „Kuna seni on Esimene maailmasõda olnud paljuski „unustatud sõjaks“ ja jäänud Vabadussõja uurimise varju, siis kõneksolev kogumik täidab olulise tühimiku meie ajalookirjanduses ning teadmistes ilmasõja kohta,“ rääkis Tannberg.

Käesolev väljaanne on jätkuks 2014. aastal Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud samanimelisele artiklite kogumikule, mille koostajaks oli samuti prof Tõnu Tannberg.