Mis peas tegelikult valutab?

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: shutterstock.com

Sageli usutakse, et peavalu korral valutabki peaaju. Migreenivalu võib tõepoolest olla nii tugev, et tekib hirm – peas lõhkeb midagi. Unimed Ühendatud Kliinikute ja Viljandi Haigla neuroloog Katrin Sonn ütleb, et nii vastuoluline kui see ka tundub, ei tunne inimese aju valu, kuna valutundlikke närvilõpmeid ajus ei ole.

Unimed Ühendatud Kliinikud ja Viljandi Haigla neuroloog Katrin Sonn, mis on peavalu? Kuidas seda defineerida?

Vaevalt on ühtki inimest, kes pole elus mitte kunagi peavalu kogenud. Peavalu on üks sagedasemaid arstile pöördumise põhjuseid ja kõige laiemalt levinud neuroloogiline probleem.

Enamik peavalusid on õnneks isemööduvad ja healoomulised. Aga ka pealtnäha healoomulised ja üsna levinud ning krooniliseks kujunema kippuvad peavaluliigid, näiteks migreen ja pingepeavalu, võivad ajapikku inimese elukvaliteeti tunduvalt halvendada. Kahjuks võib peavalu anda märku ka mõnest väga raskest terviseprobleemist, näiteks ajuveresoonte rebenditest või kasvajast ning seetõttu ei tohi püsivat või süvenevat peavalu kunagi ignoreerida.

Peavalu saab määratleda ebameeldiva valuaistinguna peapiirkonnas, millega võivad olenevalt peavalutüübist kaasneda teised nähud, näiteks migreeni korral sageli iiveldus ja valguskartus, pingepeavalu puhul surve- või rõhumistunne peas.

Mis seal peas siis tegelikult valutab? Mis on valuallikas?

Sageli usutakse, et peavalu korral valutabki peaaju. Migreenivalu võib tõepoolest olla nii tugev, et tekib hirm – peas lõhkeb midagi. Nii vastuoluline kui see ka tundub, ei tunne inimese aju valu, kuna valutundlikke närvilõpmeid ajus ei ole. Peapiirkonnas saavad valu põhjustada pea ja kaela lihaste pinge, hammaste ja lõualiigeste põletikulised haigused, ninakõrvalurgete põletikud ja kõrvapõletikud, ajukelmepõletik, peapiirkonna veresoonte ümber paiknevate närvilõpmete ärritus ning valu kiirgumine kaelapiirkonnast pähe. Paljude healoomuliste peavalutüüpide, näiteks ka migreeni korral, ei ole peavalu tekkepõhjus täpselt teada, kuid arvatakse, et see on seotud neuromediaatorite ehk aju virgatsainete, näiteks serotoniini tasakaalu muutumisega ajukoes.

Enamikku valuaistinguid peapiirkonnast vahendab 5. peaajunärv ehk kolmiknärv. Harva võib valuallikaks olla muljuda või kahjustada saanud kolmiknärv ise, sellisel juhul räägitakse kolmiknärvi neuralgiast või neuropaatiast.

Uuringutest on selgunud, et üks sagedane peavalu põhjus on hoopis unehäired? Mille poolest erineb see peavalu teistest?

Peavalud ja unehäired käivad pahatihti käsikäes. Sageli näeme, et une ja primaarsete peavalude (migreen, pingepeavalu) vahel on vastastikune seos. Näiteks insomnia ehk unetus kaasneb sageli migreenitüüpi peavaludega. Ka teiste püsivate peavaluvormidega patsientidel esineb keskmisest sagedamini unehäireid, sealhulgas ööpäevarütmi häirumist, sügava ja pindmise une vahekorra muutusi, unes kõndimist jms.

Ebaregulaarne unetsükkel, sealhulgas nii liiga pikk kui ka liiga lühike ööuni või halva kvaliteediga uni kindlasti vallandab migreeniga patsiendil peavaluhoogude teket, samuti soodustab pingepeavalu kujunemist.

Veelgi enam, on leitud, et öine norskamine, unetus ja kehv unekvaliteet soodustavad otseselt episoodiliste peavaluvormide kujunemist kroonilisteks, isegi igapäevasteks peavaluprobleemideks.

Peavalu, mis äratab inimese öösel üles või esineb kohe hommikul pärast ärkamist, viitab unehäirele või uneaegsele hingamishäirele, näiteks obstruktiivsele uneapnoele. Obstruktiivsele uneapnoele võivad viidata ka muul viisil seletamatud igapäevased peavalud, päevane unisus ja väsimus ning öine norskamine. Uneapnoe korral on peavalu tekkepõhjus aju krooniline öine hapnikuvaegus, mis on tingitud ülemiste hingamisteede perioodilisest kokkulangemisest öösel.

Enim levinud uneapnoed soodustav tegur on ülekaal. Loomulikult saab osa patsiente nii apnoe- kui ka peavaluprobleemile lahenduse kaalu langetades, kuid enamasti vajab uneapnoe siiski ravi positiivrõhuaparaadiga. Uneapnoest tingitud peavalud enamasti kaovad korrektselt tehtud uneapnoe ravi tulemusena.

On teatud spetsiifilisi peavaluvorme, mis ei ole tingitud unehäiretest, kuid mis esinevad valdavalt öösiti ja mis häirivad seega und, näiteks kobarpeavalu atakid ja hüpniline peavalu. Neid peavaluvorme esineb siiski harva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles