Mõnikord ei kaasne vanavanemaks saamisega õhinat beebiootusest, vaid poja või tütre uue armastusega astuvad üle ukse ka mitte oma vereliini lapselapsed. Kas veri on paksem kui vesi?
Verivorst, peavalu ja kärgvanavanemad
12. detsember 2016, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas mitte teha vahet omade ja võõraste laste vahel? Kuidas luua sõbralikud suhted ning teha nii, et lihaste lastelaste kõrval tunneksid end hästi ka kasulapselapsed ja vastupidi, annavad värskes 60+ detsembrinumbris nõu pereterapeudid Tiina Teska ja Katrin Saali Saul. Oma loo räägivad erinevad kärgperede liikmed.
Paljud tavapärased haigused, nagu näiteks kõrgvererõhktõbi ja suhkruhaigus, esinevad sugukonniti. See on viide sellele, et geneetilistel teguritel on nende tekkes oma osa. Samuti on paljud tavapärased deformatsioonid, nagu niinimetatud hundikurk ja südamerikked, mõnikord rohkem levinud ühes suguvõsas kui teises. Kui suur osa selles on pärilikkusel, kirjutab värskes 60+ numbris psühholoog Toivo Niiberg.
Sageli usutakse, et peavalu korral valutabki peaaju. Migreenivalu võib tõepoolest olla nii tugev, et tekib hirm – peas lõhkeb midagi. Mis seal peas siis tegelikult valutab, millised on kõige enam esinevad peavalutüübid ja millised väga haruldased peavalud ning mille poolest erineb unehäire tagajärjel tekkinud peavalu kõigist teistest, selgitab 60+ detsembrinumbris Unimed Ühendatud Kliinikud ja Viljandi Haigla neuroloog Katrin Sonn.
Enamik Eesti pensionäre elab vaesusriski piiril. Teisalt on paljud seeniorid suutnud märkimisväärselt säästa. Kas tasub oma raha panka säästuhoiusele panna? Kuidas kasvab näiteks 10 000 eurot eri pankade tähtajalisel hoiusel ühe aastaga, saab teada ajakirja 60+ detsembrikuu numbrist.
Kodu võib olla talviseks kütmiseks liiga suur ja pole ka otstarbekas kütta mitut ruumi, kui külmadel kuudel koondub elu enamasti vaid ühte-kahte tuppa. Nii ongi saanud mõnes peres tavaks pidada talvel mõnd eluruumi külma toana. Tundub säästlik ja mõistlik! Kuid mis juhtub pikapeale? Kas külmad toad võivad majale kahju teha, selgitab ajakirjas 60+ osaühingu Potipoiss korstnapühkija Pepe Sussen.
Aeg-ajalt ja aasta läbi tasub verivorsti kõrval tarbida muidki veretoite, näiteks verikäkke ja -leibu. Rahvasuus on verd nimetatud vedelaks lihaks. Miks on veretoidud ka tänapäevast söömisteadust arvestades kõigiti väärt toidukraam, kirjutavad värskes 60+ numbris meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ning ajakirjanik Anne Lill.
Enne jõulupidusid ning aastalõppu saab ajakirja 60+ detsembrinumbrist ka nõuandeid, milline peaks olema seeniori soengustiil? Kas vanemas eas mehed võiksid kanda ka pikemaid juukseid ja habet või peaks sellest loobuma, et noorem välja näha? Millised värvitoonid mõjuvad vanemate prouade juustesse? 60+ tegi neljale pensionärile ettepaneku oma soengustiili värskendada. Modellidena nõustusid esinema pärnakad Sirje Ossipov ja Heidi Hansalu, Mihail Šorin ja Gunnar Asper. Millised nägid nad välja enne ja pärast juuksurite Eke Andressoni ja Tõnu Viigi käe alt tulles, saab näha 60+ detsembrinumbrist.
Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjeldab oma pere jõululauale pandavat ja sellega seonduvaid traditsioone. Loomulikult on 60+ detsembrinumbris ka retseptid. Muu seas näiteks vanavanema süldi, ja piparkoogijäätise valmistamise õpetused.
60+ detsembrins annab Tea Raidsalu näpunäiteid, mida panna päkapikusussi sisse, kui ideed on otsas, aga jõuluootus veel kestab. Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk paneb südamele, et pole tark tegu hoida kõhtu vaid õhtuse pidusöögi jaoks.
Muidugi ei puudu ajakirjast 60+ ka kolumn ja suur ristsõna.