Simulaator treenib nii praegusi kui ka tulevasi südamearste

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
r Sulev Margus juhendab dr Veronika Palmistet.
r Sulev Margus juhendab dr Veronika Palmistet. Foto: ITK

Sel nädalal on Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) kahel päeval endovaskulaarne simulaator, mis võimaldab arstidel sarnaselt lennusimulaatorit kasutavatele pilootidele kümneid reaalseid olukordi läbi harjutada.

Käesoleva nädala kolmapäeval ja neljapäeval harjutavad kardioloogid, kardiovaskulaarkirurgid ja radioloogid kümneid erinevaid protseduure endovaskulaarse simulaatori peal. Protseduuride läbimängimist juhendab ja koordineerib ITK interventsionaalne kardioloog dr Sulev Margus, kes säärase simulaatori peal juba varasemalt väljaõppe on saanud.

Dr Marguse sõnul võib arstide simulaatori peal harjutamist väga hästi võrrelda lennusimulaatoriga, milles luuakse erinevate olukordade läbimängimiseks võimalikult reaalsed tingimused ja olustik.

„Simulaator võimaldab meil valida erinevate kaebustega patsientide vahel ning võttes arvesse valitud patsiendi eripärasid, läbi harjutada konkreetse patsiendi raviks vajaminev protseduur algusest lõpuni,“ kirjeldab ta.

„See on suurepärane võimalus nii praegustele kui ka tulevastele arstidele."

Protseduuride läbimängimiseks kasutatakse neidsamu tarvikuid, mida päris protseduuride puhulgi nagu näiteks traadid, kateetrid, balloonid jne. Lisaks on arstil võimalik läbi simulaatori kontrollida ja reguleerida kogu protseduurideks vajalikku meditsiinitehnikat, suhelda patsiendiga ning manustada vajadusel ka ravimeid.

Simulaatorile on sisse programmeeritud ligi 100 erinevat juhtumit, mida võimalik läbi harjutada. Esmalt tuleb teha valik piirkonna osas – kas soovitakse tegeleda aju-, südame-, neeru- või jalaarteritega – ning seejärel kuvatakse konkreetse patsiendi info. Näiteks kuvab süsteem patsiendi vanuse, pikkuse ja kaalu, kaebused ning võimendavad riskitegurid patsiendi elustiilis. Kõiki neid faktoreid arvesse võttes tulebki arstil teha õiged valikud edasiseks tegutsemiseks.

„See on suurepärane võimalus nii praegustele kui ka tulevastele arstidele, et nad saaksid enne reaalsete protseduuride tegemist kümneid erinevaid probleeme tundma õppida, õigeid ravitehnikaid valida ning erineva keerukusega olukordi läbi mängida,“ tõi dr Sulev Margus välja simulaatori kasulikkust. „Kuna simulatsioon on niivõrd detailne ja tõelähedane, et reageerib igale sinu liigutusele ning need omakorda mõjutavad patsiendi seisundit, paneb see pingutama ja kaasa töötama samasuguse tõsidusega, nagu oleks tegemist reaalse protseduuriga,“ lisas dr Margus.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eesti elanikkonna seas surmapõhjus number üks. Ateroskleroos ehk arterite lupjumine on üks peamisi riskitegureid ning tegemist ei ole tingimata lootusetu probleemiga. Arterite lupjumisest tingitud insult, infarkt või gangreen on kõik väga ohtlikud ning teisalt levinud tervisehäired, mida on õigeaegse raviga võimalik ära hoida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles