Kaarel Puusepp on Pärnu Haigla kardioloog, kes paigaldas 2011. aastal esimesena Eestis südamehaigele patsiendile uut tüüpi südamestimulaatori. Nii-öelda tavalise stimulaatoriga võrreldes saab uut tüüpi aparaadiga haigele teha uuringuid ka magnetresonantstomograafiga (MRT), kui see vajalikuks osutub.
Dr Kaarel Puusepp, mille järgi otsustatakse, kas patsiendile paigaldatakse MRT-kindel stimulaator või tavaline – kas selleks tehakse eelnevaid uuringuid?
MRT-kindlaid stimulaatoreid paigaldame siis, kui on ette näha vajadus patsiendile edaspidi selliseid uuringuid teha. Asi on tegelikult keerulisem. On ka niinimetatud poolkindlaid kombinatsioone ja samas on igal variandil lisaks eelistele oma piirangud. Nii et soovitan igal haigel lõpliku optimaalseima valiku tegemise usaldada talle stimulaatorit paigaldavale kogenud spetsialistile.
Kuidas stimulaator töötab ja südame tegevusele reageerib – millal hakkab tööle, millal lõpetab? Kuidas inimene seda tunneb?
Patsient stimulaatori töötamist ei tunne. Enamasti reguleerime aparaadi töötama ainult vajadusel ehk siis, kui oma südame löögisagedus on liiga aeglane. Vajaduse osakaal võib varieeruda 1–100 protsendini ööpäevast, aga ei saa öelda, et kui vajadus on vaid ühel protsendil ajast, siis stimulaatorit eriti vaja pole, sest iga protsent on 14 minutit ööpäevast. Kui inimene on aktiivne ja pulss sel ajal kiire, siis stimulaator vahele ei sega.
Kas iga patareivahetus tähendab uut operatsiooni?
Niinimetatud patarei on stimulaatori korpuse sees. See tähendab, et patarei tühjenedes tuleb paigaldada uus stimulaator. Seega – patarei vahetus võrdub stimulaatori vahetusega ja see tähendab uut väikest operatsiooni. On räägitud stimulaatoritest, mis laevad oma akut ise patsiendi keha liikumisel tekkivast kineetilisest energiast või vere voolamisel tekkivast energiast, kuid turul selliseid tooteid veel pole.
Teie olete ühes leheloos südamestimulaatori kontrolli vajalikkust rõhutanud, et sellega ollakse hoolimatud. Mis juhtub, kui inimene ei lähe õigel ajal stimulaatorit kontrollima?
Kontrollimise kasu on kahepoolne. Patsiendi kasu: stimulaator reguleeritakse töötama vastavalt tema südame (muutunud) elektrilistele parameetritele nii, et sellest on talle kõige rohkem kasu ja et see omakorda rütmihäireid ei põhjustaks. Ühiskonnale (ja haigekassa eelarvele) on kasu stimulaatori parameetrite võimalikult energiasäästlikeks reguleerimises. See võib anda kõigi patsiendi stimulaatoriga elatud aastate kohta ühe stimulaatori eluea võrra ehk tuhandete eurode jagu kokkuhoidu.
Millist rolli mängib stimulaatori paigaldamisel inimese kehakaal?
Ülekaal tõstab igasuguse kirurgilise tegevuse riski, see kehtib ka stimulaatori paigaldamise kohta. Samas on stimulaatori paigaldamine siiski pigem väike protseduur kui klassikalises mõistes operatsioon ja selle kirurgiliste komplikatsioonide risk on üliväike.
Mis juhtub lennureisil – kas turvakontrollist (piiksuvast raamist) läheb stimulaatoriga inimene läbi samamoodi nagu iga teinegi?
Tootja soovitab turvaväravat stimulaatoriga haigel mitte läbida ja selle soovitusega meeldetuletuse turvakontrolli tegijatele saab iga stimulaatoriga haige soovi korral meilt kaasa.
Millised on sagedasemad südamerütmihäired?
Kõige sagedamini tajutavad rütmihäired on erinevad südame vahelöögid. Neid teeb iga süda iga päev, need ei ole ohtlikud ja neid ei pea(ks) ravima. On ka ohtlikke rütmihäireid, kuid neid esineb ohututest palju harvemini.
Kuidas muudab südamestimulaator inimese elu?
Tavaliselt ei muutu patsiendi elustiil kuigi palju pärast südamestimulaatori paigaldamist. On olemas mõned tegevusalad, millega pole soovitatav tegeleda, näiteks täisintensiivsusega sport ning tööd, mis toimuvad tugevais magnetväljades.
Südamestimulaatoriga inimene võib avastada, et teatud tüüpi igapäevast tegevust tuleb muuta. Näiteks sõiduki turvavöö võib olla ebamugav, kui selle rihm kulgeb üle stimulaatori paiknemise koha.
Tuleb vältida igasugust tegevust intensiivses magnetväljas, näiteks kaarkeevitust või töid massiivsete seadmetega, mis võivad tekitada tugevat magnetvälja.
Tehisrütmuri paigaldamise järel võiks seadme valdaja meeles pidada järgmist.
• Mobiiltelefoni ei tohiks hoida tehisrütmuri peal.
• Mootorsaag võib mõjutada tehisrütmurit.
• Võimsad magnetid (muu hulgas valjuhääldid) võivad mõjutada tehisrütmurit.
• Turvavärav võib mõjutada tehisrütmurit. Kui ette näidata rahvusvaheline ID-kaart südamestimulaatoriga patsiendile, võidakse läbiotsimine teha käsitsi.
• Elektrijuhe võib mõjutada tehisrütmurit.
• Elektriline rütmimuutmine võib mõjutada tehisrütmurit.
• Kateeterablatsioon võib kahjustada tehisrütmurit.
• Magnetuuring võib kahjustada tehisrütmurit.
• Kiiritusravi võib kahjustada tehisrütmurit.
• Tehisrütmuriga patsiendile ei saa mitmeid operatsioone teha.
Allikas: Vikipeedia
Loe südamestimulaatorist pikemalt ajakirja 60+ novembrinumbrist
