„Kõnelen sulle üht lugu. Elasin aastaid Tartus Tähtvere pargi ääres. Meist paar maja eemal elas lastearst Haldja Kääri. Haldja juhatas aastakümneid Tartu lastehaiglat ja käis ka mind arstimas, kui ma olin väike. Kui Haldja oli juba pensionil, jätkas ta väikestviisi ikka oma ametit. Nägin teda ikka tasasel sammul oma akna alt möödumas, aga alati huvitumas ümbrusest, kõnetamas mängivaid lapsi. Kõik me teadsime, et Haldja on valmis ükskõik millal minema patsiendi juurde, olgu või öö.“
Just nii algas üks Juhani Püttsepa kiri, millest sai alguse Doktor Haldja lugude sari ajakirjas 60+, mida kroonis raamatu „Doktor Haldja lood“ ilmumine. Teisipäeva õhtul esitleski Juhani Püttsepp Ülikooli Kohvikus Tartus neid kaante vahele jõudnud lugusid.
Lisaks südamlikele lugudele üksikemast ja tema kahest lapsest saab raamatust teada, mida teha puugihammustuse, marrastuse, päikesepõletuse, vingumürgituse või isegi lähedase inimese surma puhul.
Lastearst Anne Daniel-Karlsen, kes autoriga koos varem kirjutanud lähisuhtevägivallast kõneleva „Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest“, hindas Haldja lugude väärtust väga suureks.
„Ma olen veendunud, et läbi doktor Haldja ja selle raamatu saab killuke sellest toest ka praeguste noorte emade ja perede riiulitele.“
„Näen oma töös, et füüsiline ja vaimne tervis, usaldus, abi ja lähedalolek on omavahel seoses. Meil ei ole kahjuks kergesti kättesaadavat abisüsteeme. Ma olen veendunud, et läbi doktor Haldja ja selle raamatu saab killuke sellest toest ka praeguste noorte emade ja perede riiulitele.“
Teose nimitegelane on Tartu lastearst Haldja Kääri (1921–2008), kelle elust on raamatu lõpuosas juttu. Kuigi Juhani Püttsepa tutvus Kääriga sai alguse autori lapsepõlves, kui arstist naaber teda ravis, jätkus nende tutvus ka hiljem.
Kui Püttsepp Postimehes töötades Kääriga töiseid tegemisi pidi kokku puutus, hakkasid kohtumised tihenema ja kohvitassi kõrval said kirja ka mitmed lood. Ühel päeval usaldas Kääri talle ka oma käsikirjad ja luuletused. Nendest ühe esitas Püttsepp ka esitlusel. „Küllap siin ülikooli kohvikus on neid luuletusi varemgi ette kantud, kui lastearstid kokku said,“ oli esitluse toimumise paik tema sõnul igati sobiv.
Haldja Kääri lugude kõrval on Püttsepp kasutanud mitmete arstide, pereõdede ja apteekrite nõuandeid ning ämmaemandana töötanud ema Linda Püttsepa kogemusi.
„Ma arvan et kõigil meil on hea meel, et nüüd on kaante vahel tükikene meie, lastearstide, ja lastekliiniku ajalugu,“ sõnas lastearst Anne Ormisson, kes oli Haldja Kääri kolleeg ja üks raamatu tarbeks lahkelt nõu jaganud arstidest.
Tartu Ülikooli veresoontekirurg Toomas Ellervee on ka varem Juhani Püttsepa meditsiinilisi tekste nõustanud, aga „Doktor Haldja lugude“ sünd on olnud kõige omapärasem.
Ellervee, kes on ka autori sugulane ja kellel Püttsepaga on ühine vanavanaema, meenutas, kuidas Juhani tuli talle õue peale vestlema ja koos arutati loo üle, mis puudutas haavaravi.
„Istusime rõdu peal päikese käes, ta esitas küsimusi, mis on linnalegend, mis õige, mis vale, ja andsin talle mõned mõtted. Ja siis alles saatis mulle loo lugeda. Ega mul seal midagi parandada polnudki,“ lisas ta.
Haldja Kääri tütar Merle Kääri sõnas, et tegu on ikkagi ilukirjandusliku raamatuga, aga oma ema tunneb ta tekstidest ära.
„Minu jaoks on see mälestus emast, aga usun, et see on väga tore raamat noortele lapsevanematele. Kõigil ei ole vanavanemaid või vanemat põlvkonda, kes nõuandeid jagaks ja teeks seda inimlikult,“ sõnas ta. Ka tema poolt läheb väikeste lastega perede jõulupakkidesse sel aastal nii mõnigi emast kirjutatud raamat.
Luuletusi hakkas Haldja Kääri kirjutamaa tütre sõnul alles 60-aastaselt ja kirjutas seni, kuni oli 80. „Nii et meil kõigil on veel arenguruumi,“ sõnas ta lustlikult.
AS-i Postimees Grupp kirjastuse Post Factum juht Signe Siim sõnas, et tema hinnangul pakub raamat vajalikku ja praktilist nõu ajal, kui ilma on tegemas näiteks imetamisäpid, sest olenemata infoküllusest on vajalikke ja praktilisi nõuandeid keeruline leida. „Sellest raamatust on noortele palju rohkem kasu kui äpist,“ kinnitas ta.
„Juhani kirjutas Haldja inimeste südamesse.“
Siim lisas, et nagu iga hea raamat, on see ühtviisi tore ettelugemine nii lastele kui lugemine ka täiskasvanule.
Raamatu toimetaja, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla sõnul iseloomustab raamatut kolm sõna – soe, südamlik, aga ka õpetlik.
„Juhani kirjutas Haldja inimeste südamesse,“ kinnitas ta ja tõi näiteks, et kuigi viimane lugu ilmus ajakirjas varsti pea aasta tagasi, meenutavad lugejad neid tekste oma kirjades veel praegugi. Viimase sellise oli ta oma meilikasti saanud just esitluse hommikul.
Raamat põhineb Tartu lastearst Haldja Kääri (1921–2008) elul ja kogemustel. Lisaks Käärile on autor kasutanud mitmete arstide, pereõdede ja apteekrite nõuandeid ning ämmaemandana töötanud ema Linda Püttsepa kogemusi.
Autor Juhani Püttsepp.
Illustreerinud Maria Kooskora.
Toimetanud Eve Rohtla.
Välja andnud AS-i Postimees Grupp kirjastus Post Factum.