Armukadedus, sugupuu ja kooljaluu

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Ehkki aastasadade taguste juurte otsimine võib tunduda põnev, ei ole rännak kaugetesse aegadesse lihtne, sest tihti segab edukat uuringut lünklik ajaloomälu, puudulikud allikad ning uurija enese vähene motivatsioon. 

Novembrikuu ajakiri 60+ paotab ukse, mis juhib lugeja sugupuu uurimise keerulisele ja ka käänulisele teele. Küsimustele, kuidas koostada sugupuud, kust saada selleks andmeid, kuidas internetist huvipakkuv üles leida, millest alustada sugupuu uurimist ja miks on üldse sugupuu tähtis, saab vastused värskest ajakirjast 60+.

Armukadeduse all mõeldakse tavaliselt naise ja mehe vahelist tunnet, vahel ainult kahtlustust, et teine petab teda, murrab truudust või vähemalt pöörab teis(t)ele rohkem tähelepanu, kui armukadetsejale meeldib. Ometi on armukadedustunne palju laiem. Vanem laps on armukade noorema ja noorem vanema peale, õde venna ja vend õe peale. Ema ja isa võivad olla armukadedad vanaema ja vanaisa peale, sest vanavanematel on lapsele rohkem aega ja kannatlikkust. Ja vastupidi, vanaemale võib tunduda, et lapselast ei anta piisavalt palju tema hoole alla. Mis on armukadeduse põhjused, kirjutab 60+ novembrinumbris arst ja psühhoterapeut Epp Veski.

Alguses on valu, millele järgneb nahapinnast kõrgemale kerkiv muhuke. Just sellisena kirjeldavad kooljaluu saabumist inimesed, kes on selle haigusega aastaid kokku puutunud. Mis tervisehädaga tegemist on, kuidas see tekib ja kuidas seda ravitakse, annavad värskes 60+ numbris vastuseid Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed ja Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi juht Katre Maasalu ning Koeru perearstikeskuse pereõde Merje Remmelgas.

Südamestimulaatori paigaldamine on rutiinne protseduur. Väike aparaat naha all ei tekita haigele igapäevaelus piiranguid, kuid parandab elukvaliteeti ja on mõnel juhul ka elupäästja. Kellele on vaja südamestimulaatorit, milline see välja näeb, kuhu kirurg selle paigaldab ja kuidas südamestimulaatoriga edasi elada, kirjeldavad ajakirjas 60+ Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Jüri Voitk ja Pärnu Haigla kardioloog Kaarel Puusepp.

„Oh, mul lihtsalt pole seda ettevõtja geeni!“ vabandatakse tihti välja oma oskamatust rahaga ümber käia. Või loetakse lehesabast, et „avastati paha tuju geen“ ning nüüdsest peetaksegi oma miniat selle geeni kandjaks. Tartu Ülikooli analüütiku Triin Kurrikoffi sõnul ei saa aga ei oma ebarahuldavas pere-elus ega pidevalt pahandustesse sattuva lapselapse tegudes süüdistada halbu geene. Mil moel geenid meie peresuhteid mõjutavad, saab teada ajakirja 60+ novembrinumbrist.

Kas olete kuulnud ütlust, et kinnisvaraga seoses on ainult kolm muret? Kuidas seda soetada, kuidas ülal pidada ja kuidas lahti saada. Nagu iga müügilepingu puhul, on ka elamukinnisvara omaniku vahetumisel kaks vastastikkust põhikohustust – ostja kohustus tasuda ostuhind ja müüja kohustus anda üle lepingule vastav asi. Millised võivad olla teile pakutava kinnisvara varjatud puudused, kirjutab ajakirja 60+ novembrinumbris Tartu notar Paavo Uibopuu.

Piimatooted on väga väärtuslikud eestimaised toiduained. Keefir, pett ja teised hapendatud piimatooted, aga ka piim ise on kestva normaalse joomise üks nurgakividest. Seekord räägivad meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ning ajakirjanik Anne Lill piimast endast. Miks peaks piima jooma, kas valida rasvane või rasvavaene piim, toorpiim või pastöriseeritud piim, saab lugeda 60+ novembrinumbrist.

Millised traumad meid sügistalvisel ajal kõige rohkem ohustavad, kuidas neist hoiduda ja mida teha, kui õnnetus on juba juhtunud? Nõu annab ja levinud eksiarvamusi kummutab 60+ novembrinumbris staažikas esmaabikoolitaja Margit Pärn.

Juustu teame kui piimatoodet, kuid mitte kõigile pole teada, et juustu tehakse piima kõrval ka lõssist, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete erinevalt kombineeritud segudest. Peamiselt valmistatakse juustu küll lehmapiimast, aga eriti viimastel aastatel on tuntust kogunud ja poolehoidjaid võitnud lamba- või kitsepiimast, aga ka nende segust valmistatud juustud. Köögikülgede autor Sirje Rekkor kinnitab, et juust teeb kõik toidud heaks. Ajakirja 60+ novembrinumbrist leiab mitmeid retsepte, kus on palju juustu sees.

60+ novembrinumbris kirjutab Tea Raidsalu pisikesest praktilisest karbist, millel on vähemalt 8 kasutamisvõimalust. Benu Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger paneb südamele, et 60aastane mees peaks vähemalt kord aastas perearsti jutule minema.

Muidugi ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles