146 aastat tagasi algas Eestis reisirongiliiklus

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti reisirongiliikluse tähtpäeva puhul pildistas fotograaf Raivo Tiikmaa samal kohal, kus üles võetud ajalooline foto, tänast Balti jaama (pildistatud 1. novembril).
Eesti reisirongiliikluse tähtpäeva puhul pildistas fotograaf Raivo Tiikmaa samal kohal, kus üles võetud ajalooline foto, tänast Balti jaama (pildistatud 1. novembril). Foto: Elron

Laupäeval, 146 aastat tagasi algas Eestis reisirongiliiklus liinil Paldiski- Tallinn-Narva ja ühtlasi avati esimene laiarööpmeline (1524 mm) rongiliin Paldiski-Tallinn-Narva-Gatšina-Tosno.


„5. novembril ehk vana kalendri järgi 24. oktoobril 1870 algas ametlikult nii reisi- kui kaubarongide liiklus Paldiski-Tallinn-Narva-Gat šina-Tosno raudteeliinil ning sellest hetkest alates oli kohalike sõitude kõrval võimalik Eestist reisirongidega Balti raudteel ka Peterburi- Varssavi või Nikolai raudteeni sõita ning omakorda nende raudteede kaudu rongiga edasi suisa keisririigi pealinna Peterburi või suurlinnadesse Varssavisse ja Moskvasse reisida,“ ütles Raudtee- ja sidemuuseumi teadur-kuraator Tõnu Tammearu.

Tallinna Linnamuuseumis (fotomuuseumis) on säilitamisel foto 1870-ndate aastate algusest, kus tollases Tallinna jaamas on Toompea ja „Pahleni” nimelise reisi-ja segarongide auruvedur B 7 taustal üles rivistunud auväärseid kodanikke. Antud ajalooline foto on pärit albumist, mille kinkisid Balti raudtee liiklus-ala ametnikud „kõrgestiaustatud presidendile härra parun A. von der Pahlenile”.

Alexander von der Pahlen oli Balti raudtee rajaja, Balti Raudtee Seltsi esimene esimees. Raudtee rajamise eest omistas Tallinna raad Eesti raudteede „isale” von Pahlenile aukodaniku tiitli.

„Tol ajal omistati Tallinna aukodaniku tiitlit väga harva, üle paarikümne aasta ja väga üksikutele isikutele.”

„Tol ajal omistati Tallinna aukodaniku tiitlit väga harva, üle paarikümne aasta ja väga üksikutele isikutele,” selgitas Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

„Pahlenit sellel pildil pole. Kõik isikud on tundmatud,” sõnas Küllo Arjakas. „Torukübarate ja muude peakatetega härrad pildil võivad olla kes iganes: Balti Raudtee Seltsi aktsionärid, raudteevalitsuse ametnikud, Tallinna kaupmehed jne. Tagapool perroonil on näha kahe nööbireaga vorme kandvaid raudteelasi, kellest üleõlakotte kandvad mehed on arvatavalt rongiülemad ja/või vanemkonduktorid. Samuti võib märgata uhke peakatte ja pagunitega jaama kordnikku,” täiendas Arjakas.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles