Regionaalhaigla arstid tõid Eestisse dementsuse moodsaima diagnoosimeetodi

, Eesti Päevaleht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terve ja dementsuse all kannatava inimese aju.
Terve ja dementsuse all kannatava inimese aju. Foto: ema.europa.eu
  • Eelmise aasta lõpus tegid arstid esimest korda Baltimaades amüloidikuvamise.
  • Haiglal on juba kaks edulugu.

Varajasel diagnoosil on ka sotsiaalne mõõde: lähedased saavad haigusega elamiseks valmistuda.

Poolteist aastat tagasi olid Eesti arstid USA-s konverentsil, kus räägiti uuest ja moodsast meetodist, mis aitab dementsust varajases staadiumis tuvastada. Pool aastat hiljem sai Lääne-Tallinna keskhaigla neuroloog Katrin Gross-Paju kõne temaga mitmes uurimistöös koostööd teinud professorilt Sergei Nazarenkolt. „Ta helistas ja sisuliselt küsis, kas mul oleks nüüd talle patsiente saata,” meenutab Gross-Paju.

Radioloogia ülemarst dr Nazarenko juhib Põhja-Eesti regionaalhaiglas nukleaarmeditsiini osakonda, kus keskendutakse peamiselt vähi diagnoosimisele ja -ravile. Ent mõnda aega on Nazarenko südameasi olnud dementsusega tegelemine. Ta ütleb, et südame ja veresoonkonna haigused on juba pikka aega langustrendis olnud ning ka onkoloogias paljud haiguse vormid fataalsest krooniliseks muutunud, nii et inimesed elavad kauem. Selle positiivse nähtusega käib aga kahjuks kaasas dementsuse probleem.

Eelmise aasta lõpus tegid regionaalhaigla arstid esimest korda Baltimaades amüloidikuvamise. Kui inimese ajus koguneb ja ladestub tavapäraselt glükoos, mida ajurakud kasutavad funktsioneerimiseks, siis dementsel inimesel koguneb ajju hoopis aine beeta-amüloid. Nazarenko Eestisse toodud diagnoosiviis aitab uuringutes visuaalselt näidata amüloidi kogunemist ja mis peamine: haigust varakult tuvastada. Selleks süstitakse patsiendile ainet flutemetamol, mis markeerib ajus kogumid ja aitab arvutiekraanil kontrastsete värvidega näidata, kui kaugele võib haigus arenenud olla.

„Selline diagnoosimeetod on kindlasti läbimurre, sest iga samm dementsuse süvenemise vastu aitab ka lähedaste koormust vähendada."

Koos Nazarenkoga esimesi uuringuid teinud PERH-i neuroloog Malle Paris märgib, et haiglal on juba kaks edulugu: uue metoodikaga diagnoositi dementsus 60. eluaastates mehel ja naisel. „Need olid väga ebaselged juhtumid, kus vaatlusel ei saanud diagnoosi panna,” märgib Paris.

Kuigi enamasti ei ole dementsus ravitav, on võimalik selle süvenemist edasi lükata. Ja tegemist ei ole ainult vanemaealiste probleemiga. Näiteks suurendavad dementsuse esinemissagedust traumaatilised ajukahjustused, aga ka HIV ja süüfilis.

„Selline diagnoosimeetod on kindlasti läbimurre, sest iga samm dementsuse süvenemise vastu aitab ka lähedaste koormust vähendada,” lausub neuroloog dr Katrin Gross-Paju. Seepärast on varajase staadiumi uuringutel ka sotsiaalne mõõde. Gross-Paju täpsustab siiski, et seesugune moodne diagnoosiviis annab just riskihinnangu, dementsuse diagnoos aga põhineb tihti ikka vaatlusel, mälutestidel ja lähedaste ütlustel. „Me suudame järjest rohkem haiguse teket ennustama hakata ja ravida juba kergete sümptomitega inimesi. Kui õigel ajal õnnestub järjest rohkematele haigusjuhtumitele näpp peale saada, on ka meil, noorematel rohkem lootust.”

 

Eestile oma ajuprojekt?

Nazarenko selgitab, et nii nagu iga teise protseduuri puhul, peavad ka flutemetamoliga uuringu tegemiseks olema kindlad näidustused. „Näiteks kui patsiendil on testide või kliinilise uuringu alusel tuvastatud kognitiivne häire, aga seniste uuringute põhjal ei saa kindlalt otsustada, kas tegemist on Alzheimeri tõvega. Samuti juhul, kui amüloidikogumi tuvastamine või välistamine võimaldab oluliselt mõjutada juba järgnevaid diagnoosi- või raviotsuseid.” PERH-is on teisigi n-ö rutiinses kasutuses olevaid aineid, mis aitavad dementsuse diagnoosi täpsustada.

„Kui dementsus ja ajuteemad oleksid laiemalt prioriteetsed, eks neid siis ka rahastataks.“

Ühendriikides sündis 2013. aastal president Obama eestvedamisel Brain Initiative’i algatus, et juhtida Alzheimeri tõvele suuremat tähelepanu. Kas Eesti saab ka oma „ajuprojekti”? Muidugi tahaks Nazarenko samalaadset algatust, mis teeks uuendusmeelsed aju-uuringud prioriteetseks. Ent ta tõdeb, et praegu ei saa kindel olla selleski, kas haigekassa hakkab amüloiduuringut rahastama.

„Kui dementsus ja ajuteemad oleksid laiemalt prioriteetsed, eks neid siis ka rahastataks,” nendib PERH-i ülemarst. „Täppismeditsiini ajastul peavad kõik, kes neid uuringuid vajavad, need ka saama. Kuidas selle nõude täitmine tagada, peavad juba läbi mõtlema poliitikud ja haiglate juhid,” rõhutab Nazarenko.

Artiklid sündisid rahvusvahelises uuriva ajakirjanduse meistriklassis, kus osales kuus ajakirjanikku Eesti väljaannetest, Eesti Päevalehest, Pärnu Postimehest, Põhjarannikust ja Õhtulehest ning venekeelsena Vetšorkast ja rahvusringhäälingu kanalist ETV+.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles