MTÜ abiga tahaksid asutajad luua dementseid ja hooldajaid nõustavad kompetentsikeskused. „Kui Põhja-Eestis võiks selline keskus tekkida Tallinna diakooniahaigla dementsete osakonna juurde, siis Lõuna-Eesti puhul me veel otsime sobivat kohta. Samuti ei tohi unustada Ida-Virumaad ja venekeelset elanikkonda,” lisab Normet.
Statistikaameti andmeil on Eestis ligi 50 000 tööealist inimest, kellel on hoolduskohustus, ja neist 60% hoolduskoormust peetakse suureks. Helmen Küti sõnul võib omastehooldajate tegelik hulk küündida 200 000 inimeseni. Ka maailmapanga uuringust, mille tellis riigikantselei juurde loodud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, selgub, et Eesti on teistest Euroopa riikidest eakate hoolduse korraldamise poolest kaugel maas, rääkimata ööpäevaringset hooldust vajavate dementsete hooldusest. 2015. aasta uuring toob halastamatult esile, et Eestis ei kasutata koduabilise teenust peaaegu üldse, mistõttu eakad pannakse kiiremini hooldekodudesse, ning just Eesti vanemaealised elanikud peavad oma vaimset ja füüsilist tervist eurooplastest kõige kehvemaks. „Pikaajalise hoolduse süsteem on killustunud ega vasta tänapäeva vajadustele,” sedastab tänavu tehtud analüüs. Uue nähtusena on hakatud rääkima ka nn võileivapõlvkonnast (ingl sandwich generation) ehk keskealistest – enamasti naistest –, kes hoolitsevad nii oma laste kui ka vanemate eest.
Artiklid sündisid rahvusvahelises uuriva ajakirjanduse meistriklassis, kus osales kuus ajakirjanikku Eesti väljaannetest, Eesti Päevalehest, Pärnu Postimehest, Põhjarannikust ja Õhtulehest ning venekeelsena Vetšorkast ja rahvusringhäälingu kanalist ETV+.
Sotsiaalteenuste ebaühtlus on suur probleem
Rait Kuuse, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
Sotsiaalministeeriumi vaatepunktist on kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ebaühtlus ning kõikuv kvaliteet suur probleem, millele suunatakse aina enam tähelepanu.
Tuleb aru saada, et lahendus ei ole selles, kui me liigutame ühte teenust või abi vajavaid inimesi riigi ja omavalitsuse rahakoti vahel. Kohati jääb mulje, et sellest on saanud eesmärk omaette. Ministeeriumi vaatest on oluline, et iga murega tegeletaks selle jaoks õiges kohas. Kuna abivajaja aitamist on kõige mõistlikum korraldada inimese tavapärases keskkonnas, siis oleks paslik küsida ka teistpidi: kas mitte erihoolekande korraldamine ei võiks olla samuti kogukonnale lähemal?
Vananeva rahvastiku küsimus on meie kõigi küsimus ja ei eelda esimese valikuna ülesannete ümberjagamist, vaid olemasoleva paremat korraldamist, seda peetakse silmas ka regionaalreformi eesmärkides. Praegu on üldhoolekande korraldamine KOV ülesanne ja selliselt tuleb sellele ka läheneda. Üldhoolekandes on tasapisi hakanud toimuma ka spetsialiseerumine, mida saab tervitada.
Praegu on päevakorral omastehooldajate probleemile lahenduste otsimine. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm töötab 2017. aastaks välja terviklahendused riigis poliitikavalikute tegemiseks.
Tänases demograafilises olukorras vajab arutelu ka see, kas lähedastele seadusega pandud kohustused pereliikmete ülalpidamiseks on endiselt ajakohased.