Uni on täpne ja keeruline neurokirurgiliste protsesside jada, mida reguleerib peaaju, vahendavad Terviseuudised.
Mis toimub meie ajus magamise ajal?
Õhtul ajavahemikul kell 21-23 suureneb kehas melatoniini kogus, mis valmistab organismi ette magamistsükliks. Eristatakse kahte unefraasi: aeglane ja REM-uni. Aeglase une faasi ajal eralduvad somatotropiin ja prolaktiin. Somatotropiin on kõige rohkem seotud kasvu reguleerimisega, aidates samas organismil haigusest või väsimusest taastuda.
Prolaktiin vastutab immuunsüsteemi tegevuse eest. Kui selle hormooni kogus on piisav, väheneb stressihormoonide kortisooli ja serotoniini kogus. REM-une faasis toimuvad protsessid tugevdavad mälu ja reguleerivad füüsilisi protsesse.
Ööpäevase rütmi peamine stimulaator melatoniin on väga ebastabiilne hormoon, mille tootmist ja vabanemist on kerge häirida. Melatoniini tootmine toimub öösel (tootmise tipphetk saabub kell 2 öösel) ja see sõltub väga tugevalt valgusest - piisab kasvõi ühest silma jõudvast valguskiirest, kui juba selle hormooni süntees katkeb. Lisaks väheneb aja jooksul organismi võime vabastada melatoniini ja vanemas eas avaldub melatoniini puudus.
Kortisool ja serotoniin on aga nn erksushormoonid, mille kogus on suurim päevasel ajal. Kortisool vabaneb hommikul kella 6-8-paiku, valmistades organismi ette päevaseks aktiivsuseks. Samas väheneb melatoniini kogus ja unisus. Serotoniini koguse suurenemine teeb meid toimekaks. Kui und on vähe, aeglustub ainevahetus ja vabanevad hormoonid, mis suurendavad näljatunnet, eriti magusavajadust, mistõttu suureneb diabeedirisk.
Uuringutega on tuvastatud, et kui une aeglase faasi ajal magatakse vähem kui 2 tundi, aeglustub nelja ööpäeva möödudes immuunsüsteemi aktiivsus. Kui inimene magab vähem kui 4-5 tundi ööpäevas, võib mõne nädalaga tekkida häireid motoorikas ja psüühikas. Kui unetus on kestnud pikka aega, suureneb depressioonirisk umbes 35 korda.
Loe artikli täisversiooni siit.