Seitsmekümneaastane tegelgu lastelastega

Nii tekitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna väljaöeldud ettepanek tõsta pensioniiga 70. eluaastani Paide MEK ASi juhatuse liikmes Janek Lohus hämmastust. «Kõik tahavad ju varem väljateenitud puhkusele saada. Nüüd siis töötame veel kauem,» lausus ta. «Mõistan, et riigi rahakott on selleks liiga õhuke, kuid kas suudame tööd teha nii kaua. Eriti ehitusvaldkonnas, kus töö on ka füüsiliselt raske.»

Kui pensioniea tõusuga tagab riik ka inimeste tervisliku seisu paranemise, võib see Lohu hinnangul isegi olla võimalik. «Praegu väheneb töövõime ikka juba 50-60aastastel märgatavalt. Võid ju tahta, kuid liigutused jäävad tahes-tahtmata aeglasemaks ja jõudu vähemaks,» ütles ta.

Lohu järgmisel kevadel 70aastaseks saav isa käib tal ettevõttes tööl siiani. On koos noorte meestega rivis ehitusplatsil segu tegemas, aga kaevab ka kraavi kui vaja. «Tervis on isal hea, kuid jõudlus muidugi väiksem kui noortel meestel. Ehitusel vanuse järgi selektsiooni teha ei saa, ikka vaid oskuste järgi ja välja vahetadagi saab vanemaid vaid nooremate vastu, aga kust neid võtta,» arutles ta.

Seni, kuni noori ehitajaid pole Lohu ütlust mööda kuskilt peale tulemas, peab keegi ju töö ära tegema. Nii peaks riik hoolitsema eelkõige selle eest, et noored omandaksid kutseharidust ja ka erialal tööle hakkaksid. «Meil ehitusfirmas on keskmine vanus üle 40 aasta ja kui noori pole kutsekoolist tulemas, tõuseb see veelgi,» ütles ta.

Kui põllumajanduses tehnika areng lihtsustab tööd, siis Lohu meelest robotid ehitusest inimest välja ei tõrju. «Robot ei saa müüri laduma hakata, seda jäävad tegema inimkäed käsitööna,» lausus ta. «Samas ega tea ju ka, hiinlased trükivad juba 3D-printeriga maju välja, milles esimesed katsetused on tehtud. Tehnika areneb ja enam ei saa milleski nii kindel olla.»

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin sõnas, et sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna väljaöeldu järgi saab ta mustlasmoori ennustuse põhjal kaheksa aastat pensionil olla. «Iseenesest päris pikk aeg, kuid kogutavatest sammastest ei jätku mitte isegi selleks ajaks,» sõnas ta.

Koolijuhina õnnitles Oselin just 70aastaseks saanud põllumajanduseriala õpetajat Vello Vilu ja märkis, et Vilu kinnitab kindlasti reeglit, et lastega tegelejad on ka seitsmekümneselt nooruslikud.

Kuigi Vilu on hariduses oma vanusega siiski pigem erand, tundub Oselinile, et noorte tänavusi edasiõppimisvalikuid arvestades võib õpetajaskond veelgi vananeda. «Tänavu astus Tallinna ja Tartu ülikooli näiteks füüsikat magistritasemel õppima üks õppur, kuid haridusjuhtimist 50 ja selles valguses on ministri töötamisea 70. aastani viimise ettepanek isegi julgustav avaldus,» lausus ta. «Teisalt meeldib mulle, et vanemast peast tuleb meil tegelda lastelastega, ja sellest võtmes pensioniea tõstmise piir mulle ei meeldi.»

Järvamaa kutsehariduskeskuse noorim töötaja on 22aastane õpetaja ja vanim 78aastane remondimees.

Paide masinatehase PMT juht Jaan Meikup märkis, et kuigi kuni selle kevadeni töötas tehases edukalt 80aastane treial, ei näe ta tihedas konkurentsis väga võimalust mõelda vanusega seotud iseärasuste arvestamisele masinatööstuses. «See oleks väga keeruline, sest konkurentsitingimustes on oluline suurem tootlikkus ja sellega ei pruugi vanemaealised kaasa tulla. Ka arenev tehnoloogia vajab kiiret taipu. Nii suhtun ministri väljaütlemisse pigem pessimistlikult,» põhjendas ta.

Vaid Järva tarbijate ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu on seda meelt, et seda, kui kaua inimene tahab tööl käia, peaks ta saama ise otsustada, mitte ei peaks seda riiklikult korraldama. «Kui tervist pole, ei oleks vaja tööle minna, ja kui tervist on, siis võib ju töötada kasvõi 90. eluaastani. Miks peab kedagi sundima tööl käima või töölt ära jääma?» arutles ta.

Kaubandusvaldkonnas pole Uibopuu meelest vanusel nii suurt tähtsust, olulisem on, et inimene suudab oma tööga toime tulla. «Meil on keskmine vanus 48, meestel 49 ja naistel 47, kõige vanem mees on 72aastane ja töötab majahoidjana, naine 75aastane ja on koristaja. Vastavalt vanusele lähevad ametid küll vähem vastutusrikkaks, kuid tähtsaks jäävad sellegipoolest,» lausus ta.

Uibopuu meelest on tähtis seegi, et inimesed saavad suhelda ja jõudumööda tööd teha. «Miks mitte aidata ühiskonnale kaasa praeguses olukorras, kus maksumaksjaid jääb aina vähemaks,» lisas ta.

Sotisaalkaitseminister Margus Tsahkna on Järva Teatajale öelnud, et on teadlik pensioniea tõstmise mõtte ebapopulaarsusest, kuid sellega tahtis ta osutada praeguse pensionisüsteemi puudustele, mis ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, kuid millest kõva häälega rääkida ei taheta.

15. septembril esitas minister Tsahkna valitsusele sotsiaalministeeriumis valminud pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi ja sellele põhinevad ettepanekud. Valitsusele esitatud seletuskirjas on esile toodud, et praeguste rahvastikuprotsesside jätkudes oleks aastaks 2060 Eestis peaaegu sama palju pensionäre, kui on töötajaid. Kui 30 aastat tagasi oli ühe pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis 2016. aastal on see suhe umbes 3,1 ning prognooside järgi aastal 2060 umbes 1,5. Pensionide suur mõjutaja on aga tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks.

Riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs ja muudatusettepanekute tegemine on osa valitsuse tegevusprogrammist.