Jonnivad lapselapsed, äpp ja valetamine

„Sa ei saa temast ühel hetkel enam jagu, kui sa lased tal sedamoodi endale pähe astuda,” ütleb vanavanaema sõjakal toonil. Endal süda valutab, sest ei oska järeltulijatega hakkama saada. Kas lapsest peab jagu saama? Või peab temaga koos kulgema? Või marakratiga kui teise täiskasvanud pereliikmega arvestama? Või on see õige tee kuskil vahepeal? Kas tänapäeva lapsed on teistsugused, kui olime meie? Sellest, kuidas saada endale jumalikud lapselapsed, räägivad oktoobrikuu ajakirjas 60+ Järvamaa Rajaleidja keskuses karjäärinõustajana töötav nelja lapse vanaema Sirli Kriisa ja sama keskuse sotsiaalpedagoog ning täiskasvanute koolitaja Heidi Antons.

Igaüks meist on juba lapsest saadik ära õppinud, kuidas saada üle olukorrast, kus tõe rääkimine toob rohkem kahju kui head. Oma tõekspidamiste järgi lubame endale suuremal või väiksemal määral ühel või teisel viisil tõe rääkimist või siis rääkimata jätmist. Selles peitub huvitav vastuolu: meile ei meeldi, et meile valetatakse, aga ise valetame küll. Miks me valetame? Mis vahe on vassimisel ja vaikimisel? Kuidas valetamist ära tunda, kirjutab oktoobrikuu ajakirjas 60+ arst ja psühhoterapeut Alexander Kotchubei.

Mille poolest erineb tänapäeva vähiravi 25 aasta tagusest ravist? Millised on uuemad ja teaduslikud ravimialased suunad onkoloogias? Mida tähendab personaliseeritud ravi ja kas vähihaige inimesega peab surmast rääkima? Neile küsimustele vastab värskes 60+ numbris Ida-Tallinna Keskhaigla Onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa.

Kui kehast kaob jõud, kaob kõik. Kehakultuuri õppinud ning kehalise kasvatuse õpetaja ja korvpallitreenerina töötanud Vaike Lüütsepp on kogu elu olnud liikuv ja teab, et see, mis oli lapsena puhas rõõm ja tahe, on 76aastasena ainult vajadus, et jätkuks elamisväärne elu. Kauaaegne kergejõustiktreener Leonhard Soom toonitab, et mida rohkem on vanust, seda tähtsam on iga sportliku tegevuse juures pulssi jälgida. Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba annab värskes 60+ numbris nõu, kui palju me vananedes liikumist vajame ja kuidas same ise oma tasakaalu arendada.

Apteegis võtab vitamiinide ja mineraalainete lett silme ees kirjuks: A-, C-, D-, E-vitamiinid, kaltsium, magneesium, tsink, kõiksugu eri värvi ja hinnaga purkides. Kuidas sellest virvarrist endale õige välja valida ning kas üldse peaks sammud apteeki vitamiinide ja mineraalainete järele seadma, annavad ajakirja 60+ oktoobrinumbris vastuseid Ülemiste Südameapteegi proviisori-juhataja Külli Teder ja Benu Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehar.

Üha enam kuuleme ajakirjanduses räägitavat äppidest, mida tuleb alla laadida. Kui Võrumaalt pärit Lembit kord lapselapselt küsis, mis imeloom see äpp on, poetas järeltulija mokaotsast, et seda on nii keeruline seletada. „Sa ei saa nagunii aru,” kuulis vanaisa vastuseks. Värskes 60+ numbris on lahti seletatud, mis see äpp on, kuidas äppi alla laadida ja millised on kõige olulisemad tasuta äpid, mis võiksid seeniorile huvi pakkuda ja teda aidata.

Öeldakse, et toiduga ei mängita. Muidugi on sulatõsi, et toitu tuleb austada, selle küllust mitte loomulikuks pidada ja järgmisi põlvkondi toidust lugu pidama õpetada. Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab, et vahel toiduga ka mängitaksemuidugi koos lapselastega. Ajakirja 60+ oktoobrinumbrist leiab mitmeid retsepte, mida järgides on koos põngerjatega hea koos toimetada.

60+ oktoobrinumbris aitab Tea Raidsalu padjale T-särgi selga tõmmata. Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk kirjutab, mida teha, kui liigesed hakkavad tunda andma. Taimetark Irje Karjus pakub 60+ lugejatele mõtteainet ja kirjas on ka see, mille huvitava ja põnevaga kostitab 5.–6. oktoobrini Tallinnas Salme Kultuurikeskuses toimuv 60+ festival.

60+ kolumni kirjutab seekord teleajakirjanik Vahur Kersna. Muidugi ei puudu ka suur ristsõna.