Raamat „Kuni su küla veel elab...“ tasub ammuse võla

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestlastele tuttavast laulufraasist „kuni su küla veel elab…“ saadetud novellid, mis jätavad hinge nukra noodi, aga annavad lootust, sest „ku sul om su külä, sis om su eng rahul“.


Just nii võiks iseloomustada raamatut „Kuni su küla veel elab...“, mida neljapäeval esitlesid Tartu Kaubamaja Apollo kaupluses Mihkel Zilmer ja Jaak Sarapuu, teineteisele tädi- ja onupoeg.

Arstiteadlane Mihkel Zilmer sõnas, et raamatu ilmumine on omamoodi võla tasumine. Nimelt on raamatukaante vahel lisaks novellidele esimest korda ära trükitud laulu „Tuhanded külad (Eestimaa)“ originaalnoodid. Omal ajal legendaarse Tartu tudengiansambli Rajacas poolt eestlaste südametesse lauldud loost on tehtud kümneid tõlgendusi, kuid nooti seni trükitud pole. Samuti on raamatus sõnade sünnilugu.
 

Muutuv külaelu

Viljandis elav ajaloolane ja kirjastaja Jaak Sarapuu rääkis, et on oma teadliku elu olnud seotud külaga ja ka koolmeistrina tööd alustades tegi ta seda just maakoolides. „Mul oli ülevaade muutuvast külast. Aegamisi need mõtted ning süžeed tulid ja aegamisi said need ka kirja.“

Sarapuu sõnul valmisid novellid pikema aja jooksul – mõni taasiseseisvumise esimestel aastatel, mõni pärast aastatuhande vahetust. Sarapuu enda üks lemmikuid novellide seas on Koikküla murrakus kirjutatud lugu, kust pärineb ka loo alguses öeldud lause hingerahu kohta.

Raamatus olevad novellid kõnelevad Eesti külaelust pärast taasiseseisvumist ja kõlavad hästi kokku Sarapuu tädipoja, Mihkel Zilmeri viisile loodud lauluga „Tuhanded külad“, mille sõnade autoriks on Zilmer ise, Jüri Kask ja Toivo Tasa.

Laulu mõte on aktuaalne veel praegugi. „Muutuvat küla olen ma näinud terve elu ja tundub, et mõned probleemid korduvad. Kui Eesti taasiseseisvus, olid lootus, et Eesti külaelu lööb õitsele, aga nüüd oleme me samasuguste murede ees,“ arutles Sarapuu.

Mihkel Zilmer lisas muigamisi, et oleks ta teadnud, et seda laulufraasi hakatakse kasutama nii palju ja see jõuab ka presidendi kõnesse, oleks võinud selle omal ajal ära patenteerida. Zilmer mõtleb enda sõnul aga siiani täpselt sama moodi kui 1970. aastatel, mil laul loodud sai. „Küla ongi Eesti elu tuum, linn on lihtsalt lõbustuskeskus ja muu,“ võttis ta kokku.

Raamatus ilmus ka Zilmeri esimene ilukirjanduslik jutt. „Emotsionaalselt keeruline, sisu mõttes mitte,“ võrdles ta selle kirjutamist oma seniste, tervisteemaliste raamatute sünniga.

Lisaks loole „Tuhanded külad“ on raamatus ka Zilmeri ja Sarapuu ühiselt loodud laulu „Paljudel teedel“ noodid.
 

Kõneleb eestlasega

Raamatu toimetaja, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla sõnas, et tegu on väga sooja ja südamliku raamatuga. „See raamat räägib iga eestlasega, kellel on olnud üks koht kuskil Eestimaa maanurgas, kuhu minna,“ sõnas ta.

Zilmerile ja Sarapuule on selleks paigaks raamatuski tutvustatud Valgamaal asuv Asu talu, kus lapsena ringi jooksnud lisaks raamatu autoritele veel kolm Eestis teada-tuntud inimest. Talu on praeguseks küll uute omanike hoida, kuid mõlemad on seda hiljem külastanud. „Vaatasin, et vanast jalgrattaveljest tehtud korvirõngas, mille naelaga seina külge lõin, on endiselt seal alles,“ sõnas Zilmer.

 

RAAMATUST

  • Kirjastus Post Factum

    Raamatu „Kuni su küla veel elab...“ andis välja Postimees Grupi kirjastus Post Factum.
     
  • Jaak Sarapuu on pärast Valga 1. keskkooli lõpetamist õppinud lühiajaliselt Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis näitekunsti. Seejärel astus ta uuesti Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena. Ta on töötanud aastaid õpetajana ning kirjastajana. Aastate jooksul on ta kirjutanud lühijutte külaelust, ajaloolisi jutustusi Eestimaa muinasajast ning ajaloolise romaani Lembitust. Tema loomingut on tõlgitud vene, bulgaaria ja läti keelde. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
     
  • Mihkel Zilmer on arstiteadlane, meditsiinidoktor, meditsiinilise biokeemia professor.). Paljude patentide ja inimorganismi biokeemia ja tervisliku söömise õpikute/raamatute autor Kaks korda autasustatud Eesti Vabariigi kõrgeima autasuga arstiteaduses. Eesti uute toitumis- ja liikumissoovituste (2016) üks autoritest. „Rajacase“ koosseisus alates aastast 1966. Kirjutanud palju laule: „Eestimaa (Tuhanded külad)“, „Armsas Tartus Vana Ülikool“, „Ikka lühemaks jääb meie luule“, „Pühi oma palgelt viimne pisar“ jt. Selles raamatus ilmub tema esimene ilukirjanduslik lugu.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles