Kui lahku viib elu või surm

, Viljandi notar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaabielus olevate paaride lukorraldus võib olla täpselt samasugune nagu ametlikus abielus paaride puhul, aga kui ühe elukaaslasega peaks midagi juhtuma, on teine pool kaitsetu.
Vabaabielus olevate paaride lukorraldus võib olla täpselt samasugune nagu ametlikus abielus paaride puhul, aga kui ühe elukaaslasega peaks midagi juhtuma, on teine pool kaitsetu. Foto: SCANPIX

Sagedamini kui tahetaks, viib elu inimesi lahku. Sellisel juhul on oluline läbi mõelda, kas abielu lahutatakse ja kuidas jagatakse vara, sest vastasel korral on keeruline edasi minna.

 Kui abikaasad elavad lahus, aga on jätnud abielu lahutamata, annab seadus kohustuse toetada teist abikaasat tavapäraste vajaduste rahuldamiseks korrapäraselt makstavate rahasummadena. Samas ei ole lahus elav abikaasa õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustatud tema enese käitumisega.

Perekonnaseaduse kohaselt kehtib eeldus, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole tal õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

Abielu lõpeb abielu lahutamisega või ühe abikaasa surmaga. Kui abielu on lõppenud, jääb abielu ajal tekkinud ühisvara endiselt ühisvaraks. Abielu lahutamine iseenesest ei jaga ära ühisvara. Ühisvara on kindlasti mõistlik edasiste arusaamatuste vältimiseks jagada, seda saab teha ühisvara jagamise lepinguga.

Kui inimene abiellub mitmendat korda, tuleks samuti järele mõelda, kas on veel sellist vara, mis on jäänud endise abikaasaga jagamata. Pole harvad olukorrad, mil mitmendat korda abielus olev isik soovib müüa kinnistut, mida ta kasutab oma praeguse abikaasaga koos, kuid kinnistu on tema eelmise abielu ajal omandatud ja tema endise abikaasaga ühisvara. Sel juhul on vaja endiselt abikaasalt kinnistu müümiseks nõusolek saada.

Lahku viib inimesi ka surm. Eestis on palju paare, kes elavad aastakümneid koos abielu registreerimata, rahvakeeli nimetatakse seda vabaabieluks. Nende elukorraldus võib olla täpselt samasugune nagu ametlikus abielus paari puhul, aga kui ühe elukaaslasega peaks midagi juhtuma, on teine pool kaitsetu. Vabaabielu elukaaslane ei ole seadusjärgsete pärijate ringis, samuti ei kuulu talle osa ühisest eluasemest, kui vara on teise elukaaslase nimel. Sellisel juhul on oluline teha testament ja määrata elukaaslane pärijaks või üheks pärijatest, samuti võib vormistada kinnistu mõlema elukaaslase nimele nii, et kummalegi kuulub näiteks pool mõttelist osa.

Abikaasade pärimise puhul ei mängi mingit rolli, milline varasuhe abiellumisel valiti või kas nende vahel on sõlmitud abieluvaraleping. Testamendi puudumisel on abikaasa alati seadusjärgsete pärijate ringis võrdselt koos lastega, seejuures ei saa abikaasa pärida vähem kui ühe neljandiku varast. Kui pärandajal lapsi ega lapselapsi ei ole, pärib abikaasa koos teise ringi sugulastega – vanemate ja nende alanejate sugulastega, kusjuures abikaasa pärandiks on pool varast. Kui pärandajal esimese ja teise järjekorra pärijad puuduvad, pärib abikaasa kogu pärandi.

Kui on soovi korraldada pärimine teistel alustel, tuleb kindlasti teha testament. Notariga saab kõik soovid läbi rääkida ja koostada just sellise testamendi, mis vastab inimese tahtele. Üheks võimaluseks on koostada abikaasade ühine testament, mis jätab ühe poole surma korral kogu vara ajutiselt teisele poolele ja alles pärast teise poole surma pärivad vara lapsed.

Abiellutakse tavaliselt rõõmus ja armastuses, et pakkuda teineteisele tuge ja turvatunnet. Just sellel põhjusel tuleks mõelda lisaks pidupäeva korraldusele varakult ka praktilistele ja argistele asjadele tulevikus.

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ septembrinumbrist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles