„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu järgmise 10 aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Milline pilt avaneb hetkel tööotsijatest vanuses 60+?
16. september 2016, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase 10 aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga,“ on Auväärti hinnangul pensioniea tõstmise plaanil jumet.
Milline pilt aga avaneb praegu, kui vaadelda kandideerimisstatistikat?
Kuigi tööealisteks inimesteks arvestavad Eesti uuringud kuni 74-aastaseid, oli CV Keskuses andmebaasis kandideerijate seas käesoleval aastal kõigest 0,6% enam kui 60-aastaseid töövõtjaid;
69,5% üle 60-aastastest soovis tööd leida Tallinnas;
Populaarsemad ametid, kuhu üle 60-aastased tänavu kandideerisid, olid klienditeenindaja, autojuht, raamatupidaja, müüja, turvatöötaja, puhastusteenindaja, tootmistööline ning nõudepesija;
Enam kui 50-aastaste töövõtjate kandideerimiste arv moodustas tänavu 6,2% kõikidest kandideerimistest, mis võib viidata, et tegelikult toimub töötuturult väljumine juba täna enne pensioniiga;
Loomulikult ei tohi unustada, et vanem generatsioon kandideeribki märksa harvem kui nooremad ning seepärast ei peegelda kandideerimiste arv hõivatute arvu üks-ühele.
„Sama kriisi serval seisavad meiega koos mitmed suurriigid – koguni 87% maailma suurima majandusega riikidest jõuavad järgmise 15 aastaga tööjõupuudusesse, mistõttu ei tasu loota talentide sissevoolule,“ sõnas Henry Auväärt. „Inimesed, kes Eesti riiki edasi veavad, tuleb leida omade seast.“
„Juba täna väidavad enam kui pooled (täpsemalt 55%) tööandjaist, et neil on vajalikke töötajaid puudu. Aastaga on märkimisväärselt keerukamaks muutunud isegi lihttööliste otsingud neis valdkondades, kus hõivatute ning töökäte arv on suurim,“ lisas ta.
„Seega peavad noored juba varakult mõistma, et suure tõenäosusega tuleb neil tööd teha märksa kauem kui nende vanematel.“
Henry Auväärt nentis, et pensioniea tõstmine sunnib tänaseid noori senisest enam nägema vaeva oma töövõimekuse säilitamisel. „Loodetavasti jõuab meditsiiniteadus piisavalt kiirelt areneda ja meie eluiga pikendada, enne kui töötegijate arv kriitilise piirini jõuab,“ lootis Henry Auväärt. „Eluiga kasvatamata saavad töökäed küll otsa, kuid pelgalt pensioniea tõstmine seda ei lahenda.“
Omaette küsimus on Henry Auväärti sõnul veel see, et me tegelikult ei tea täna väga täpselt, millised ametikohad aastal 2040 töökäsi vajavad. „Võib täitsa juhtuda, et suurema osa tööst teevad ära robotid ning inimesel ongi vaid kontrollifunktsioon,“ tõi Henry Auväärt näite. „See tähendab, et inimese füüsilisel vanusel pole enam väga suurt rolli.“