Toiduliit nimetab suhkru tarbimise vähendamise põhjendusel suhkrumaksu kehtestamist küüniliseks ja peab selle kehtestamise põhjuseks pigem haigekassa eelarveaukude lappimist.
Toiduliit peab suhkrumaksu küüniliseks
8. september 2016, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Toiduliit leiab, et olukorras, kus haigekassa on teinud kümnetesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi c-hepatiidi raviks ning eelarve vajab kiireid lisaressursse, on küüniline viidata eesmärgile nüüd ühtäkki hakata kähku inimeste tervisenäitajate ja suhkru tarbimise vähendamisega tegelema,“ rääkis liidu juht Sirje Potisepp.
„Kui suhkrumaksu on vaja selleks, et haigekassa eelarveauke lappida, siis tuleks seda ka öelda,“ lisas ta. „Aga ma olen üsna kindel, et see tekitab väga paljude inimeste pahameelt ja nördimust riigijuhtide suhtes, sest kallimaks muutub väga suur osa toiduainetest ning teiste riikide eeskuju on näidanud, et inimeste tervisenäitajad sellest paremaks ei muutu. Inimesed leiavad taskukohasemad alternatiivid.“
Toiduliit on Potisepa sõnul oma ettepanekuid korduvalt tutvustanud sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupis, kuid neid on lihtsalt ignoreeritud. „Oleme oma ettepanekutega käinud isegi ministri juures, kuid meile tehti üsna kiiresti selgeks, et mingeid alternatiive ei kavatsetagi kaaluda ning suhkrumaks tuleb niikuinii,“ sõnas ta.
Potisepp tõi toiduliidu vastuargumentides välja, et tooraine maksustamine muudab kallimaks ainult kodumaised tooted. „Samal ajal on meil poelettidel ohtralt importtooteid, mis hakkavad pakkuma tarbijale odavamat alternatiivi. Kuni meil on saadaval taskukohasemad alternatiivid, ei saa toidumaksu kehtestamine olla efektiivseks vahendiks ülekaalulisusega võitlemisel ning tarbimisharjumuste muutmisel,“ ütles ta.
Taani puhul on Potisepa sõnul olemas reaalne näide, kus rasvamaksu ja karastusjookide aktsiisi kehtestamise tulemusel suurenes piiriülene kaubandus, riik kaotas loodetud maksutulu, samas suurenes riigi halduskoormus ning suurenenud toiduhindadest kannatasid kõige enam madala sissetulekuga tarbijad.
„Toidumaksude rakendamine toob kaasa väga keerulise reguleerimismehhanismi. Tekib palju maksude vältimise võimalusi ja optimeerimisi, mis asja eesmärgist pigem kaugemale viivad. Suurbritannias näiteks tehti analüüs, et 20-protsendilise toidumaksu kehtestamine limonaadidele vähendaks Londonis tervishoiukulusid 39 miljoni naela võrra, kuid need numbrid tähendavad ka seda, et londonlased jääksid samas 2,6 miljardi võrra vaesemaks puhtalt maksude haldamiskulude tõttu,“ rääkis Potisepp.
Potisepa sõnul tekitab ülekaalulisust kalorite tarbimine koguses, mida ei suudeta päeva jooksul ära kulutada. „Kui tubaka puhul on olemas selge seos kopsuvähi ning suitsetamise vahel, siis ühe või teise toiduaine ning ülekaalulisuse puhul seda väita ei saa. Näiteks Hollandis tarbitakse keskmiselt 632 milliliitrit karastusjooke päevas inimese kohta ent rasvumise määr on 16,1 protsenti - madal. Kreekas, kus karastusjooke tarvitatakse elaniku kohta 116 milliliitrit päevas, on rasvumise määr 41 protsenti - väga kõrge.“
Lisaks on igasuguste toidumaksude kehtestamine Potisepa sõnul diskrimineeriv sellele osale ühiskonnast, kes oskavad oma igapäevases toitumises teha mõõdukaid ja tasakaalustatud valikuid.
„Ohtralt kasutatavad näited, kus maksu kehtestamine on vähendanud ühe või teise toote tarbimist, ei analüüsi, kuidas see mõjutas inimeste tervisenäitajaid või kuidas muutus tarbijate menüü. Asjaolu, et karastusjookide maks on kusagil vähendanud tarbimist ei tähenda, et samal ajal ei kasvanud näiteks mahlajookide või maitsestatud jookide tarbimine ning on seega sisutühi argument,“ rääkis Potisepp.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski soovib suhkrumaksu kehtestamist magustatud jookidele, soovitud eesmärkide saavutamiseks peaks maks mõjutama toote hinda vähemalt 10–15 protsendi ulatuses.