Glaukoomil ja norskamisel on tihe seos

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Leiame end erinevate erialaspetsialistidega üha sagedamini arutlemas ühe kõige sagedasema unehäire üle, millesse haigestumist sageli ei märgata ning millega paljud pered harjuvad. Aga kas uneaegse hingamishäirega võib ja tohib harjuda? Norskamine ja hingamispausid on häired, mis ei teki üleöö ning patsient ise ei pruugi probleemist teadlikki olla.

Patsiendil, kellel esineb glaukoom, esineb sageli ka uneapnoe. Norskamist on siiani peetud normaalseks hingamismustriks, mis seetõttu, et õhk peab läbi kitsa hingamistee endale teed rajama, tekitabki vibratsiooni ehk norskamist. Pikaajalise norskamise tõttu tekivad muutused ülemiste hingamisteede limaskestas, mis venib välja, ning neelulihastes, mis muutuvad kohevaks ja ahendavad hingamisteid.

Hingamisteed sulguvad osaliselt või täielikult

Uneapnoe on krooniline haigus, mille puhul esinevad ülemiste hingamisteede osalised või täielikud sulgused. Kuna sulguseid tuleb uneajal ette korduvalt, siis tekib kehas hapnikupuudus ning süsihappegaasi kuhjumine. Häirub normaalne unerütm ja väheneb sügava une osakaal, mis väljendub kõige sagedamini päevases liigses väsimuses, kuid samuti meeleoluhäiretes, depressiooni tekkes või süvenemisprobleemides.

Uneaegsed hingamishäired on sagedane terviseprobleem, moodustades kuni 30 protsenti kõigist unehäiretest. Kõige enam levinud uneaegne hingamishäire on uneapnoe, mille puhul tekivad hingamisteede osalised või täielikud sekundilised kokkulangemised, mis põhjustavad ajus ärrituse ja normaalse unerütmi häirumise. Uneapnoed esineb kuni 24 protsendil keskealistest meestest ja üheksal protsendil naistest. Kui uneapnoe kestab pikemat aega, tekivad ka päevased häired. Sügava une osakaal on siis langenud ning inimene tunneb end päeval väsinud ja uimasena.

Roheline kae tekib silmasisesest kõrgest rõhust

Glaukoomi nimetatakse ka roheliseks kaeks, halvaks kaeks või silma rõhuhaiguseks. Tegemist on silma kroonilise ehk väljaravimatu, pidevalt progresseeruva, nägemisnärvikiude kahjustava haigusega, mille lõppfaasiks on silma vaatevälja kahjustused ja ravimata haiguse puhul ka pimedaks jäämine.

Glaukoomi põhjuseks on kõrgenenud silmasisene rõhk, mis nägemisnärvile rõhudes kahjustab nägemisnärvikiude. Haigus mõjutab kogu organismi vererõhku ja organismi verevarustust, seega on mõjutatud ka silma verevarustus ning see võib omakorda mõjuda silma siserõhule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles