Eesti teadlased soovivad parandada luuüdi kasvajaga patsientide elulemust

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Foto: Andreas Ren/picture-alliance / Andreas Ren

Müeloomtõbi on luuüdi kasvaja, mis moodustab 13% kõigist verevähi vormidest. Eestis on kasvajaga haigestunud inimeste elulemus ainult 30 kuud, samas kui USAs on see tunduvalt kõrgem. Erinevus on peamiselt tingitud USA ja Euroopa erinevast ligipääsust müeloomivastastele ravimitele.

9. septembril kogunevad Tartu ülikoolis eriala eksperdid Eestist, USAst ja mujalt, et rääkida tõve uuematest arengutest ning suurendada teaduskoostööd USAga, et parandada müeloomihaigete elulemust Eestis.

Tartu ülikooli hematoloogia dotsent Edward Laane kirjeldas, et vanusele kohandatud luuüdi kasvaja esinemissagedus on 5,6 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas lääneriikides ja mediaanvanus diagnoosimisel on 70 eluaasta ringis.

Pärast seda, kui 1969. aastal võeti kasutusele melfalaan ja prednisoloon, püsis müeloomi ravi enamiku patsientide puhul muutumatuna 30 aastat ja keskmine elulemus oli 2–3 aastat. Elulemus pikenes 3–4 aastani tänu kõrgdoosis keemiaravi kasutusele võtmisega, millele järgnes autoloogne siirdamine.

„Alates 1999. aastast, mil müeloomi ravisse lisandusid uued ained, on keskmine elulemus märkimisväärselt paranenud, teatud kohtades isegi rohkem kui viis aastat. Kuid elulemus on paranenud peamiselt USA elanikkonna hulgas,“ tõdes Laane.

„Eestis oli müeloomi elulemus vahemikus 2005–2009 ainult 30 kuud ja vahemikus 2010-2014 viie aasta elulemus vaid 33%. Erinevus on peamiselt tingitud USA, Euroopa ja Eesti erinevast ligipääsust müeloomivastastele ravimitele. Olukord Eestis on väga muret tekitav,“ ütles dotsent.

USAs asetseva maailma juhtiva müeloomi uuringute ja ravi keskuse, uuenduslike alus- ja kliiniliste uuringute eestvedaja Dana Farberi vähiinstituudi müeloomiprogrammi juhi professor Kenneth Andersoni sõnul võib müeloomihaigete keskmine elulemus olla rohkem kui kaheksa aastat.

9. septembril kell 12–17 Tartu ülikooli aulas toimuvale seminarile „Müeloomtõbi 2016 – uusimad arengud“ on lisaks TÜ eriala juhtivatele teadlastele, sh professor Hele Everaus, oodata seminarile ka juhtiveksperte Dana-Farberi vähiinstituudist. Seminari avab TÜ õppeprorektor Mart Noorma.

Tartusse tuleb maailma üks juhtivaid müeloomi uurijaid professor Nikhil Munshi. Ta on uusimat tehnoloogiat kasutates leidnud, et immuunsüsteem ja geneetiline ebastabiilsus mõjutavad oluliselt müeloomi patogeneesi ja haiguskulgu. Professor Nikhil Munshi töörühm on avaldanud arvukalt artikleid müeloomi immuunbioloogia ja geneetika kohta.

Edward Laane sõnul on seminari eesmärk edendada teaduskoostööd Dana-Farberi vähiinstituudi ja Tartu ülikooli vahel. „Otsene kasu Tartu ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliinikule on teadustöö koostöös USA parima vähiuuringute keskusega, mille eesmärk on omakorda parandada müeloomihaigete elulemust Eestis,“ ning lisas, et koostöö võiks anda ka noortele Tartu ülikooli teadlastele võimaluse külastada Dana-Farberi vähiinstituuti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles