Teist tüüpi diabeet on komplekshaigus, mida põeb umbes kaheksa protsenti maailma täiskasvanutest. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased mõtlesid välja uudse ja senisest tõhusama metoodika, kuidas hinnata geneetilist riski teist tüüpi diabeeti haigestumiseks, vahendab teadusportaal Novaator.
„Eesti geenivaramu andmebaasi põhjal näeme, et Eestis, nii nagu ka mujal maailmas, on teist tüüpi diabeet väga sagedaseks haiguseks keskealiste ja vanemate inimeste seas – 60. eluaastaks põeb seda haigust juba rohkem kui iga kümnes eestimaalane,” rääkis geenivaramu statistik ja TÜ matemaatilise statistika doktorant Kristi Läll.
Uuringus kasutati rohkem kui 10 000 Eesti geenidoonori andmeid. Esmalt keskendusid teadlased nende inimeste geenikaardi andmetele, kellel oli diabeet diagnoositud juba ajal, kui nad geenivaramuga liitusid. Just varasemalt diabeeti haigestumise infot kasutades selgitati, milline arvutuslik geneetiline riskiskoor on kõige tugevamalt diabeediga seotud. Alles seejärel uuriti, kuidas väljatöötatud riskiskoor suudab ennustada tulevikus teist tüüpi diabeeti haigestumist.
Loe artiklit edasi SIIT.