Need vaimse ja füüsilise tervise seosed on tõestust leidnud

Toivo Niiberg
, psühholoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kõige tähtsam avastus, mida tänapäevaks on tõestatud, on kindlasti depressiooni ja haiguse seos. Stress ja depressioon on väga tihedalt omavahel seotud, kuid keeruliste kanalite kaudu.

Kes kannatab lapsena depressiooni all, kannatab erinevate haiguste tõttu ka hiljem oma elus. Sellel on mitmeid põhjusi, näiteks sotsiaalsete kontaktide vähesus ja seltsimatus. Samas kui 30–50 protsenti kõigist juhtudest annab infarkt ka ise endast tugeva väsimusega märku.

Leiti, et ärevus, depressioon, viha, vaenulikkus ja agressioon on kõik astmat soodustavad ja süvendavad tegurid, samuti liigne kinnisus ning enesesse tõmbumine. Seega on leitud stressi ja hingamisraskuste seos. Järeldus: alluvamad ja endasse tõmbunumad kogevad suurema tõenäosusega astmat, aga samuti mõjutab keskkond.

Foto: Panther Media/Scanpix

Peavalu on üks tavalisemaid arsti külastamise põhjusi. Enamasti seostatakse peavalu psühholoogiliste faktoritega. Migreen, millega kaasnevad laienenud veresooned peas, on samuti seostatud psühholoogiliste teguritega. Nüüdseks on kujunenud selgem arusaam, et migreeni kutsub esile psühholoogiline stress. Laste peavalu põhjustajaks peavad teadlased meediast ja videomängudest tulenevat ülemäärast stressi.

Leiti, et viha, vaenulikkus ja agressioon maohaavade juures erilist rolli ei mängi, kuid see-eest mõjub krooniline üldistunud ärevus. Maohaavu võivad põhjustada ka muud käitumistegurid, samuti füsioloogilised ja bioloogilised tegurid, nagu teatud soolebakterite esinevus ja aktiivsus.

Emotsioonide mahasurumine leiti olevat vähi kujunemise põhjuslik faktor. Sellega seotult on pakutud, et traumaatiline läbielamine võib põhjustada kaugeleulatuvaid mõjusid tervisele, eriti kui suruda mõtted nendest läbielamistest alla.

Värskemate teadusuuringute järgi on vihahoogude ajal kõige suurema surve all meie süda, täpsemalt kogu kardiovaskulaarne süsteem. Kes sageli vihastab, sel on raskem leida sõpru ja hoida lähisuhteid. Üksildustunne omakorda suurendab stressihormoonide taset veres. Tulemuseks on pahatihti enesehävituslik käitumine, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülesöömine, mis omakorda koormab südant ja veresoonkonda, põhjustades mitmesuguseid haigusi.

Tõestatud on depressiooni ja immuunsüsteemi languse seos. Samas kui mõõdukas ärevus on pigem organismi kaitsesüsteemi tugevdav faktor, karastumine elukatsumustes – kes kannatab, see kaua elab. Homne päev lihtsalt peab tulema parem kui tänane ja ülehomne parem kui homne.

Emotsioonidel on seos ka hammaste tervisega.
Emotsioonidel on seos ka hammaste tervisega. Foto: Vikki Grant/picture alliance/moodboard/Scanpix

Hammaste lagunemist on ühe teooria järgi seostatud sellega, et pideva viha mõjul sülg pakseneb liigselt, alanduse ja hirmutunde all aga vedeldub ülearu. Selline sülg ei kaitse hambaid, vaid pigem lõhub neid.

Leitud on ka, et stressirohke ilmaelu teeb naha tundlikumaks ja sealt vast ka üks järjest suureneva allergia põhjus.

 

Enda haigeks, aga ka terveks mõtlemisest saab põhjalikumalt lugeda ajakirja 60+ augustinumbrist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles