Me mõtleme ennast haigeks, aga ka terveks

Toivo Niiberg
, psühholoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkohol ei ole lahendus elus ettetulevate muredega toimetulemiseks, vaid võib negatiivseid emotsioone hoopis süvendada, tekitada lisastressi ja viia ka depressiooni või uneprobleemide tekkeni.
Alkohol ei ole lahendus elus ettetulevate muredega toimetulemiseks, vaid võib negatiivseid emotsioone hoopis süvendada, tekitada lisastressi ja viia ka depressiooni või uneprobleemide tekkeni. Foto: Shutterstock

„On ainult üks kangelaslikkus: näha elu niisugusena, nagu ta on, ja teda siiski armastada.”

Romain Rolland (prantsuse kirjanik, Nobeli preemia laureaat)

Idamaa vanasõna väidab, et kõik, millest sa unistad, olgu siis heas või halvas, läheb täide, kui selle nimel pidevalt pingutad. Kas inimene võib olla nii suur muretseja, et saab endale maohaavad, või olla nii pinges ja ärevil, et tekib migreen? Kas töönarkomaan saab suurema tõenäosusega südameataki? Milline on isiksuse ja iseloomu ning haiguste suhe?

Euroopas tehtud uuringute põhjal nähtub, et üldarsti vastuvõtul kurdab juba iga neljas patsient kaebuste üle, mille orgaanilisi põhjusi pole arstil võimalik kindlaks teha. Aidata saaks siin ainult psühholoog üksi või koostöös psühhiaatriga.

Enamiku haigusi põhjustavad mitmed tegurid, milles, tõsi küll, paljudel on pärilikud seosed. Seega ei tee kellelegi kahju väike mõtteline sugupuu-uuring, selgitamaks välja iseloomulikumad haigused ja surmapõhjused.

Paljusid hädasid saab ennetada

Paljus saab hädasid ise ennetada. Kui ikka suguseltsis on olnud palju kopsuvähki, ei tee paha suitsetamisest õigel ajal loobuda. Infarkti ja insuldi tihedama esinemise korral tuleks vaadata üle oma igapäevane söömine, sama kehtib pärasoolevähi ning igasuguste haavandtõbede kohta, mis samuti tulenevad ebaõigetest söömistavadest. Nahavähi sagedasema esinemise korral tuleks aga hoiduda liigsest päevitamisest.

Me ei tea ju iial, millal mingi vigane geen, stressor, viirus, näiliselt kasulik soolebakter, vanuselised iseärasused või muu taoline oma koosmõjus meid kahjustama hakkavad. Järelikult on igaühel teatud haigustele soodumus, kuid enamik meist jäävad sellest puutumata, olles optimistlikumalt meelestatud, elades ning süües tervislikumalt või viibides puhtamas keskkonnas. Samas on teada ka tõsiasi, et haigust on lihtsam ära hoida, kui seda ravida.

Sünnilt tervet inimest pole

Geneetilised uuringud tõestavad, et sünnilt tervet inimest ei olegi olemas. Inimese pärilikus materjalis leidub 6000–8000 defektidega geeni, mis ühel või teisel määral mõjutavad meie tervist ning käitumist. Seega on meil juba sünnist saadik igal oma paar tuhat kõlksu olemas. See teadmine peaks meid hoopis lohutama ja vastastikust tolerantsi süvendama. Kaua aega on oletatud, et isiksuse omapära mängib füüsilises ja vaimses heaolus suurt rolli. Aastasadu on püütud tõestada, et ühe iseloomuomaduse domineerimine viib teatud kindla, sellega seotud haiguseni. Selline arvamus on osalt säilinud tänapäevani. Kuid kas sel on ka teaduslikult tõestatav tagaplaan?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles