/nginx/o/2016/06/28/5553145t1h814e.jpg)
Valuvaigistite või antidepressantide kliinilised katsed lähtuvad sageli põhimõttest „üks suurus sobib kõigile” ehk kliinilisi ravimikatsetusi tehakse tihti meessoost katseloomade peal, vahendab Novaator. Seesugust lähenemist seab aga üha suurem hulk teadlasi kahtluse alla.
„Peaaegu kõik alusuuringud – ükskõik kas need on näriliste, koerade või inimestega – tehakse enamasti meessoost isenditel. Enamik uuringuist tehakse eeldusega, et mehed ja naised on bioloogiliselt ühesugused,” sedastas California Cedars-Sinai haigla biomeditsiini professor Deborah J. Clegg.
Selle teema on tõstatanud ka USA terviseamet (NIH) ning ka mitmed teised teadlasrühmad on hakanud soolisi erinevusi võtma arvesse kui mõjutavaid tegureid. Paraku on selle muutuja arvestamine väga keeruline, kuna sõltub näiteks sellest, kas tegu on menopausis naisega, kas naine võtab rasestumisvastaseid hormoonravimeid või hormoone pärssivaid ravimeid jne.
Loe artiklit SIIT.