Unetul tuleb uuesti magama õppida

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unetus
Unetus Foto: SCANPIX

Vikerraadio saates „Huvitaja“ sõnas unetehnik Kene Vernik, et Eestis on teadlikkus unetusest üsna madal. Täiskasvanud peaks magama seitse tundi. Unetuse tagajärjel võib tekkida ülekaalulisus, kõrgvererõhuhäired ja meeleoluhäired.

Vernik sõnas, et Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad, et üks inimene neljast kannatab unehäirete all, mis tähendab, et unehäired kestavad vähemalt kuu aega. Eestis sellist suuremahulist uuringut pole tehtud.

Ta sõnas, et tihti mõeldakse, et muretsemine ja ärevus on unetuse tagajärjed, aga tegelikult on enamasti vastupidi. Unerohtusid ja looduslikke abivahendeid nagu palderjan Vernik ei soovita, sest pikemas perspektiivis need ei aita. 

Kui unetu otsib abi, alustatakse näiteks tema uneplaani ümber korraldamist. Näiteks kui inimene veedab voodis kümme tundi, aga magab sellest ainult neli, siis sätitaksegi nii, et ta veedaks voodis neli tundi, ja hakatakse aegamisi tema uneaega kasvatama. „See võib võtta 2-3 kuud aega, aga on hästi efektiivne,“ lisas Vernik, et sisuliselt õpetatakse unetu uuesti magama. Lisaks kasutatakse mõttepäevikuid jpm. 

„Kui und ei tule, siis ärge voodis passige," andis ta nõu. „Passimine tekitab tugeva voodi ja keha vahelise seose. Keha õpib ära voodis olema ärev."

Kuula saadet siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles