Värskelt valminud prognoos kinnitab, et senised ravikindlustuse tulud ei taga Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust, kirjutab tervishoiusüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht.
Riik kaalub tervishoiu rahastamises muudatusi
12. juuli 2016, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Habicht kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis, et tervishoiu rahastamine on kestlik, kui see on nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt stabiilne ning suuteline tagama ühiskonna ootustele vastava tervishoiusüsteemi.
Analüüsi tulemused näitavad, et olenemata erinevatest võimalikest poliitilistest stsenaariumidest muutuvad haigekassa reservid järgmise kümne aasta jooksul ainuüksi rahvastikuprotsesside, elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tulemusel negatiivseks. Näiteks, kui rahastada haigekassa poolt hinnatud katmata ravinõudlus, siis muutuksid haigekassa reservid negatiivseks juba 2017. aastal ja tõstaks tervishoiukulusid SKP-s 0,5 protsendi võrra.
Kümmekonna aasta jooksul on valminud mitmeid prognoose ja analüüse, mille järeldused on olnud ühesed. Nii leiti näiteks juba 2005. aastal valminud Praxise aruandes, et ainult palgamaksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik, arvestades vananevat elanikkonda, vähenevat tööhõivet ja tööjõumaksude laekumiste tundlikkust majanduskeskkonna muutuste suhtes. Sarnasele järeldusele jõuti ka WHO samal aastal valminud aruandes, kus märgiti, et pikas perspektiivis tuleks kaaluda pensionäride eest lisaraha panustamist ravikindlustuse eelarvesse.
Vajadust muuta tervishoiu rahastamist kinnitavad seega mitmed analüüsid juba aastaid, ka rahvastikuprognoosid annavad üheselt mõistetava pildi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas seetõttu valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning inimeste omaosaluse vähendamiseks.
Ministeeriumi ettepanekul tuleks ravikindlustusse tulevaid rahasid suurendada eelistatult läbi pensionäride eest panustamise. Riigieelarvest tuleks seega suunata ravikindlustuisse iga pensionäri eest keskmise vanaduspensioni või keskmise nominaalpalga järgi arvestatud summa. Näiteks 2018. aastal on Eestis hinnanguliselt ca 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja kelle eest seega ei tasuta ka sotsiaalmaksu. Kui kõigi nende inimeste eest panustaks riik 12 protsenti keskmiselt vanaduspensionilt (2018. aastal 432 eurot), siis tuleks ravikindlustuse eelarvesse suunata 2016. aasta hinnataset arvestades täiendavalt 130 miljonit eurot, mis on ka haigekassa hinnangul praegu katmata vajadus.