Pensionisüsteem, süvaveeni põletik ja põhjamaise suve staarid

Birgit Itse
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuivad numbrid näitavad, et 1992. aasta rahareformi esimesest päevast alates on pensionid praeguseks kerkinud 36 korda.

 Vaevalt aga keegi usub, et keskmise pensionäri elu on selle aja jooksu 36 korda paremaks muutunud. Tänavu 80aastaseks saava Valli Veigeli mäletamist mööda oli pensionäri elu toona tõesti keerulisem kui praegu. Samas tunnistab ta, et paarikümne aasta jooksul tema pensionäride toimetulekus suuri muutusi märganud pole. Ikka käib hoolikas planeerimine ja iga kulutuse läbikaalumine. Ajakiri 60+ küsis praegu kehtiva Eesti pensionisüsteemi loojatelt, Tallinna Ülikooli professorilt Lauri Leppikult ja Eesti pensionisüsteemi isaks peetavalt praeguselt Riigikogu esimehelt Eiki Nestorit, kas nende meelest on pensionäri elu läinud paremaks, kuidas pensionisüsteemi muuta, et stabiilselt püsinud stabiilselt väikeseid pensione tõsta ning milliseks hinnata Eesti pensioni teistes maades kehtestatud vanadustasuga.

Huvialaring toob halli argipäeva vaheldust, rõõmu, põnevaid tutvusi ja uusi oskusi. Olgu selleks üheskoos lemmiklaulude laulmine või mõne võõrkeele omandamine – pensionäridele suunatud huvialaringe on sedavõrd palju, et igaüks leiab endale soovi korral midagi sobivat. 60+ kõneles iseendale meelelahutust ja lusti leidnud seenioridega Võru Pensionäride Päevakeskusest, Tartu Linna Pensionäride Organisatsioonist Kodukotus ja Pärnus tegutsevast Eakate Ühingust Elulust. Miks on vaja seltsi otsida ja koos aega veeta, räägib värskes 60+ juulinumbris stuudio Tasapiditasakaal psühholoog Ann-Liis Ojaots.

60+ terviselehekülgedel kõnelevad Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg ja 2014. aastal aasta arsti tiitli pälvinud Andrus Loog ning Ida-Tallinna Keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder süvaveenide tromboosist: millal sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides tekkinud soonesisesed verehüübed ehk trombid saavad eluohtlikuks ja millal on tegemist arteri- ning millal veenihaigusega, sest patsientidel kipuvad need sassi minema, kuigi kannatused on täiesti erinevad. Mis on veenitõbede kurja juur ja kuidas neid ennetada, saab lugeda värskest ajakirjast 60+.

Iirimaal elav eestlane Priit Neilinn valgustab ajakirja 60+ lugejaid, mida tähendab olla vana Iirimaal. Kas selles on midagi sarnast ka meie koduse olukorraga, on see hullem või palju parem, võib lugeda juulikuu ajakirjast 60+.

Orienteerumine on väga lai mõiste. Seda oskust nõutakse ja soovitatakse inimesele lausa sünnist surmani. Orienteeruda tuleb poliitikas, kommetes, maaelus, kasvatuses, meditsiinis, aianduses. Millist liikumislusti ja vaimuteravust pakub sportlik orienteerumine ja kas seda ala võib harrasatada ka vanemas eas, kirjutab värskes 60+ numbris Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer.

Ajakirja 60+ juulikuu numbris annab Tea Raidsalu väärt nippe kodu koristajale. Benu Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger soovitab, kuidas kuumal suvepäeval oma tervist hoida.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab juulinumbris põhjamaise suve staaridest ehk Eesti aias kasvanud värsketest köögiviljades. Ajakirjast leiab retsepte, mille seas on nii külmad kui soojad köögiviljasupid ning ka kohev porgandivorm.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles