Eestlase tervisele kulub ligi 1000 eurot aastas

Birgit Itse
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniõde. Pilt on illustratiivne.
Meditsiiniõde. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Värske Balti riikide tervisenäitajate kogumik võtab kokku muutused aastatel 2004–2014. Muu hulgas selgub, milline on keskmine eluiga meestel ja naistel ning millised on tervisekulutused inimese kohta.

Kogumikust selgub, et kümne aastaga on Balti riikides oluliselt vähenenud vigastussurmade arv, seejuures on Eestis olnud langus kiirem kui naabritel, teatas tervise arengu instituut.

Uusi tuberkuloosijuhte oli 2014. aastal Eestis kaks-kolm korda vähem kui Lätis ja Leedus, uusi HIV-nakatunuid registreeriti meil aga oluliselt rohkem.

Tervise arengu instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2014”, mis annab ülevaate Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikast. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, tervisekäitumist, haigestumust ja suremust ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist.

Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga (vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat) on Euroopa liidu madalaim, Eesti meestel on see 28 riigi hulgas tagant kuues (72,4 aastat). Tervena elatud aastad moodustavad Balti riikide meestel kogu elueast keskmiselt 77 protsenti ning naistel 72 protsenti, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega.

Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.

Vigastussurmade hulk on Balti riikides kümne aastaga oluliselt vähenenud, kuid meeste puhul jääb see siiski Euroopa keskmisest oluliselt suuremaks. Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised (65 ja vanemad), siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45–65-aastaste kui vanemate hulgas.

Haiglaressursside ja nende kasutamise osas on kõigis kolmes riigis toimunud sarnased muutused. Aktiivravivoodite arv kahaneb ning õendusravivoodid moodustasid 2014. aastaks juba viiendiku kõikidest ravivooditest. Järjest enam kasvab ka päevaravi tähtsus statsionaarse haiglaravi kõrval.

Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti Balti riikides 2014. a rohkem kui 10 aastat varem. Eestis on võrreldes varasemaga kasvanud perearsti vastuvõttude arv vastavalt 7 protsenti ja 47 protsenti. Perearstide koduvisiitide hulk on aga Eestis langenud 12 visiidilt kolmele 100 elaniku kohta.

Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. 2014. aastal oli arstide keskmine palk Eestis 1944, Leedus 1197 ning Lätis 1097 eurot. Võrreldes riigi keskmise brutopalgaga on arstide palk Eestis kaks korda, Leedus 1,7 ja Lätis 1,4 korda kõrgem. Õdede keskmine palk moodustas Eestis ja Leedus 50 protsenti ning Lätis 60 protsenti arstide palgast, ületades riigi keskmist palka vaid Eestis.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 930 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 780 ja Läti 650 euroga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles