Tallinna börsi dividendiaktsiad tõid muretu pensionipõlve

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadmised tulevad Lembit Talpsepa sõnul investeerimise käigus.
Teadmised tulevad Lembit Talpsepa sõnul investeerimise käigus. Foto: Peeter Langovits

65aastane väikeinvestor ja merefüüsik Lembit Talpsepp pole raha kogunud pensionisammastesse, vaid investeeris tulu dividendiaktsiatesse. Nüüd võib ta endale vabalt nii mõnegi soojamaareisi lubada.

„Tallinna börsil on mõned head aktsiad, millelt makstakse dividende, ning nendega saab kenasti ära elada. Rohkem polegi vaja – pensionisammas on olemas,” lausub Lembit Talpsepp.

Ta on eluaeg merefüüsikuna töötanud. Ka praegu tegutseb ta aeg-ajalt oma erialal, kuid hobi korras ning raha selle eest ei küsi. Investeerimisega on ta alustanud kahel korral – esimene kord oli 1995. aasta paiku enne Vene kriisi. Seejärel pidas ta umbes kümme aastat vahet. 2005. aastal oli põhjust jälle investeerima hakata.

Toona Talpsepp küll oma pensionipõlve kindlustamise peale veel ei mõelnud. Investeeringud said tehtud seetõttu, et lihtsalt paremini elada ja elatustaset tõsta. „Alati on hea ise aktiivne olla ja investeerida. Pensionisammaste süsteemi ma ei usu ning kogumispensioniga pole liitunud. 2000. aastate keskel tehtud investeeringutega on väga hästi läinud ja need on tulusad olnud,” tunnistab väikeinvestor.

Talpsepa investeerimisportfelli kuuluvad sellised Tallinna börsi aktsiad, nagu Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja, Tallink ja Nordecon. Ta tõdes, et Nordeconi aktsial ei lähe väga hästi, kuid midagi riskantsemat peab ka portfellis olema. Sissetulekutest rääkides ütleb investor, et tema dividendimaksed moodustavad keskmiselt 5–8 protsenti. Siinkohal võib igaüks välja arvutada, kui palju on vaja investeerida, et soovitud summat teenida. „Tallinna Vee dividendimaksed on olnud isegi ligi üheksa protsenti ja see on ka väikese summa korral hästi,” nendib investor.

Talpsepp tunnistab, et tema dividendisissetulek on piisav. Isegi nii tulus, et ei jõua kohe kõike äragi kulutada. „Olen harjunud elama suhteliselt tagasihoidlikult. Mis ma selle helikopteriga ikka teen,” viskab ta nalja. Tõsisematest plaanidest rääkides ütleb ta, et üks purjekas võiks ju olla ning soojamaareise saab ta endale vabalt lubada. „See läheb ainult tuhat või kaks tuhat eurot maksma, see pole mingi väljaminek,” möönab ta.

Soovitusi jagades märgib Lembit Talpsepp, et viiekümnendates eluaastates võib veel julgelt aktsiainvesteeringutele mõelda, sest investeerimine on pikaajaline tegevus. Aga kuuekümnendates võib üks lisateenimisvõimalus olla päevakauplemine sel moel, et mängitakse lühiajaliste muutuste peale. „Päevakauplemine pole kuigi sõbralik soovitus, sest see on väga närvesööv tegevus ja noorte meeste ala. Aga ma tean, et niimoodi tehakse ja mõned teenivad päevakauplemisega päris hästi. Kui sellega ära harjuda, siis võib ka spordimoment tekkida,” tunnistab ta.

Teadmised tulevad Talpsepa sõnul investeerimise käigus. Kui natuke aktsiaturge jälgida, Äripäeva ja muud kirjandust juurde lugeda, kogunevad teadmised juba mõne aastaga. Samas hoiatab ta psühholoogiliste mõjude eest, sest valmis tuleb olla ka kaotuseks.

Talpsepa sõprade-tuttavate hulgas on mõned samaealiseid investorid, kuid neid on suhteliselt vähe. Samas on Lembitu pojad Tõnn ja Mikk Talpsepp Eesti ühed edukamad väikeinvestorid. „Mina arvan, et nad said investeerimispisiku ikka kodust, aga nad ise leiavad, et on iseseisvalt õppinud. Las arvavad nii,” on Talpsepp rahulolev.

„Poegadega kokku saades räägime ikka investeerimisest. Minul on suhteliselt vana mehena hea tulusate investeeringutega kiidelda – mis te rabelete, saab ka niimoodi,” muigab ta.

Kui finantsmaailmas midagi toimub, siis arutab investorite pere omakeskis, kuidas see võib aktsiaturge ja investeeringuid mõjutada. „Vahel tuleb tahtmine ka poegadele vägisi nõu anda, aga harva,” tunnistab Lembit Talpsepp.

Pensioniteemat käsitles pikemalt ajakirja 60+ juuninumber

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles