Vanarehvide probleemi lahendamiseks töötas Keskkonnaministeerium välja ettepanekud jäätmeseaduse muutmiseks, et suureneks kontroll müügile lastud rehvikoguste üle ning paraneks järelevalvevõimekus.
Tulevikus peavad kõik müüdavad rehvid olema registris
15. juuni 2016, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Vanarehvide probleem on tekkinud mitmete kokkulangevuste tõttu ja omalt poolt saame selle lahendamisele kaasa aidata seaduse muutmisega. Üldistades on probleem järelevalves ja süsteemi läbipaistmatuses ning tundub, et selles osas on tarvis riigipoolset rangemat joont,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants ning lisas, et 30 000 tonnist vaheladustatud vanarehvidest on vaja lahti saada ning süsteem toimima nii, et edaspidi rehvihunnikuid ei tekiks.
Kooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses on kolm peamist muudatust: rehvitootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse Keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.
Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad hunnikutesse kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad ebatäpseid andmeid PROTOsse. Kuna PROTOs registreerimata rehvide eest ei ole tasutud ka vanarehvide taaskasutustasu, ei ole võimalik neid ka käidelda. Turule toodud uute ja kasutatud rehvide koguste deklareerimist kontrollib Keskkonnainspektsioon pisteliselt.
Lahenduseks on analoogselt pakendiettevõtete audiitorkontrollile ka rehvide tootjatele audiitorkontrolli nõude rakendamine. Nõue rakendub ettevõtetele, kes toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas. Selliseid tootjaid on Eestis teadaolevalt 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus moodustab enam kui 95% kõikidest turule lastud rehvidest.
„Ma saan aru, et ettevõtjatele käib meie järjekordne auditiplaan närvidele, aga kuna olukord on hull, siis on see üks tee ausa asjaajamiseni ja me saame sellest loobuda niipea, kui rehvimägede asemel on korralik tootjavastutuse toimimine,“ nentis Pomerants.
Tarbijat kõige lähemalt puudutab muudatus, mis aitab tagada, et Eestis müüdaks vaid selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTOs registreeritud või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutamiseks vajaminev tasu. See annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult. Selleks tuleb ostu-müügi dokumentidele märkida rehvide algse turuletooja (ehk tootja) nimi ning PROTO registreeringunumber.
Järelevalve tõhustamiseks on vaja laiendada ka järelevalve õigust omavate isikute ringi. Seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused Keskkonnaagentuurilt üle Keskkonnaametile. Sellisel juhul saaks Keskkonnaamet analoogselt Keskkonnainspektsioonile ka ise teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTOsse esitamata.
Lisaks eelpool toodud seaduse muutmise ettepanekutele on rehviprobleemi lahenduseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus kohustus tootjal liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud on organisatsioonile kohalduvaid nõudeid. Samuti on vanarehvid üks Keskkonnainspektsiooni selle aasta järelevalve prioriteetidest.
Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamine ja nõuetekohane käitlemine.