Rõduaiandus, pensionisambad ja ootamatud pärijad

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Inimeste teadvus ja väärtushinnangud on viimasel ajal muutunud, paljud on aru saanud, et tervise säilitada ja tugevdada on tulemuslikum ja odavam kui haigust ravida. Üha rohkem tõusevad ausse tervislik eluviis ja toitumine, regulaarne puhkus, sportlik eluviis, hea väljanägemine. Ajakirjas 60+ kirjutab arst ja psühhoterapeut Epp Veski, kuidas arenevad haigused, mismoodi organism muutustele reageerib ja mida saab inimene ise oma tervise heaks teha saab.

Riik ehitas pensionisambad selleks, et praegused noored tulevikus pensioni saaksid. Rahandusministeeriumi andmetel kanti aga eelmise aasta lõpus pensionäri pangakontole teisest sambast keskmiselt 43 eurot kuus. Miks nii vähe, küsib ajakiri 60+ rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunikult Kertu Fedotovilt, LHV panga pensionikonsultandilt Reet Roosilt ning Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhilt Merle Kollomilt. 72aastane LHV panga majandusekspert Heido Vitsur annab nõu, kuidas teenida lisa, kui pensionisissetulek jääb napiks. 65aastane väikeinvestor ja merefüüsik Lembit Talpsepp, kes pole raha kogunud pensionisammastesse, vaid investeeris tulu dividendiaktsiatesse, räägib, kas 50aastaselt või vanemanagi tasub veel börsile raha keerutama minna.

60+ terviselehekülgedel kõneleb Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson sellest, et tselluliidi terminit kasutatakse sageli vääralt. Miskipärast iseloomustatakse nii „apelsininahka”. Tselluliidiga tuleks seostada rahva keeles tuntud roosi ehk roospõletikku. Roospõletik on tselluliit, mis näeb välja nagu roos. Tegemist on ägeda, streptokokkide põhjustatud naha ja nahaaluskudede põletikuga. Milline on haiguspilt, kuidas nahka hooldada, millal sekkub kirurg ja kuidas roospõletikku ennetada, saab lugeda värskest ajakirjast 60+.

„Kui vanem inimene pidevalt tervist kontrollib, vajadusel kohe arsti juurde läheb, pole isegi saja-aastaseks saamine mingi põhjus auto juhtimisest loobuda,” kinnitab Lääne-Tallinna Keskhaigla õde ja Eesti Punase Risti esmaabi-õpetaja Tiiu Paade ning jagab ajakirja 60+ juuninumbris näpunäiteid, mida eakas autojuht tervise eest hoolitsemisel järgima peaks. Ajakirja veergudel on ära toodud ka vanemaealiste ohutu autojuhtimise test, kuhu linnukesi tehes saab lugeja teada, kas ta sõidab ohutult või seab nii ennast kui teisi rooli keerates hoopis ohtu.

Mõnikord juhtub, et pärast isa surma ilmub ootamatult välja seni teadmata tütar või poeg. Mõnikord ka abikaasa, kellega pole aastakümneid koos elatud. Kui lahkunu pole osanud oma eluajal delikaatseid probleeme lahendada, paneb ta ebamugava koorma lähedaste õlule, kes peavad lahkunust alles jäänud sasipuntra lahti sõlmima. Mis on ootuspärane pärimine ja millisele osale pärandist on “ootamatutel” pärijatel õigus, kirjutab ajakirja 60+ juuninumbris notar Piret Press.

60+ toimetus sai kirja 63aastaselt Evilt. Evi kirjutab, et on jäänud üksikuks. Tal ei ole lapsi. Kunagi ta neid ei tahtnudki. Lapsed ei meeldinud Evile, see tõi liiga palju kohustusi. Nüüd näeb Evi, et teised temavanused on vanaemad ja ta kadestab neid. Evi leiab, et tema varasemad otsused on osutunud valeks. Mida teha, kuidas maailmaga leppida, kuidas iseendaga ära leppida ning kuidas oma üksildasi päevi ja pühasid sisustada, annab ajakirja 60+ juuninumbris nõu psühholoog Toivo Niiberg.

Keefir on paljude lemmik ja sugugi mitte asjata. Joogi pehmus ning mõnusalt värskendav maitse kohe sunnivad külmkappi avama ning kätt keefiripaki järele sirutama. Pealegi on keefir väga kergesti omastatav ning tervisele hea. Mida suurepärast keefiris peidus on, kas keefiri rasva maksab peljata ja mida selle pika ning põneva ajalooga piimajoogiga köögis ette võtta, kirjutavad ajakirja 60+ värskes numbris arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Paneelmaja korteri elanikule, kelle näpud kevadesoe sügelema paneb, pakub rõdu hobiaianduseks suurepäraseid võimalusi. Millised suvelilled rõdule sobivad, kas juunikuus on juba hilja rõdule aeda rajada, millist rolli mängivad päike ja varjulisus, kas ka maitsetaimed sobivad rõdule, milline peaks olema pott, kuhu istutada ning kuidas hobiaiandus tervisele mõjub, räägivad 60+ juuninumbris Eesti Maaülikooli dotsent Ele Vool, osaühingu Jardin aednik Signe Raudsepp, tööpsühholoog Taimi Elenurm ja perearst Ingrid Alt.

Ajakirja 60+ juunikuu numbris annab Tea Raidsalu nõu, kuidas peenrasse toredaid nimesilte meisterdada. Benu Tõrva apteegi proviisor Virge Sokk soovitab, kuidas olla valmis igasugusteks lastelastega seotud ootamatusteks.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab juuninumbris köögiviljade kuningannast rabarberist. Kirjas on rabarberi raviomadused. Ajakirjast leiab ka retsepte, mille seas on koogid, pirukas, kaste, salat, soolased ja magusad road.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles