Teisest sambast igas kuus ainult 43 eurot pensionilisa – miks ometi?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Riik ehitas pensionisambad selleks, et praegused noored tulevikus pensioni saaksid. Rahandusministeeriumi andmetel kanti eelmise aasta lõpus pensionäri pangakontole teisest sambast keskmiselt 43 eurot kuus. Väljamakse suurus oleneb sellest, kui palju on teise sambasse raha kogunenud.

Kuna praegustel ja tulevastel pensionäridel on olnud vähe aega teise sambasse raha koguda, kasutatakse raha väljamakseteks enamasti kümme aastat kestvat fondipensioni. Riik näeb, et ideaalis peaks teisest sambast elu lõpuni raha jaguma.

Rahvastik kahaneb, tööl käijaid on järjest vähem ja pensioniealisi rohkem. Seepärast leidis riik, et tal on tulevikus pensionäridele praegustega võrreldes väga keeruline sama suurt pensioni maksta. Seetõttu loodigi 2002. aastal pensionisambad.

Esimene sammas kujutab endast riiklikku pensioni, teise sambaga said enne 1983. aastat sündinud inimesed ühineda vabatahtlikult, pärast seda sündinud inimestele on teise pensionisambaga liitumine kohustuslik. Kolmas pensionisammas, millele annab oma toetuse ka riik, on vaba võimalus elusügiseks raha koguda.

„Pensionisammaste süsteemi tuleks vaadata tervikuna. Teise samba eesmärk on katta seda auku, mis demograafiaprobleemi tõttu esimeses sambas tekib,” selgitab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

„Teine sammas sai loodud seetõttu, et keskmine pension moodustaks esimese ja teise samba kokkuliitmisel umbes 40 protsenti pensionäri varasemast keskmisest palgast. Kui me hindame praegu oma vanaisa-vanaema või ema-isa pensioni, siis tulevikus on riiklik pension ilma teise sambata kolmandiku võrra väiksem, kui nemad täna saavad,” räägib Fedotov. Praegu on Eesti keskmine pension 360–370 eurot.

Noored, kes praegu töölkäimist alustavad, on kohustatud teise pensionisambaga liituma. Enne 1983. aastat sündinutele oli see vabatahtlik ning Fedotovi sõnul oli liitumine algusaastatel aktiivsem, kui julgeti oodata. Praeguseks on süsteemiga liitunud enam kui 680 000 inimest, kes on teinud teise samba pensionifondi sissemakseid kokku 2,7 miljardi euro ulatuses.

22 000 teise samba pensionäri

Teise pensionisamba kogujatest läks eelmise aasta lõpuks pensionile üle 22 000 inimese. Neist rohkem kui 13 000 on ka teisest sambast fondipensioni väljamakseid saanud. Pisut alla 5000 on neid, kes on teise sambasse kogunenud raha ühekordse maksena välja võtnud ja 3000–4000 inimest on sõlminud pensionilepingu.

„Inimesel tekib pensioni väljamakseteks õigus siis, kui ta on jõudnud riikliku vanaduspensioni ikka, mis praegu on 63 aastat,” märgib Fedotov.

Samas pole teise samba pensioni saamine pensionile minekuga otseselt seotud. Näiteks kui inimene käib pensioniikka jõudnuna tööl edasi, siis 63aastaselt saab ta juba teisest sambast raha, samas võib ta riikliku pensioni ehk esimese samba maksed edasi lükata ning vastupidi ka.

Nõuniku sõnul pole esimene ja teine pensionisammas raha kättesaamise mõttes omavahel seotud. Samas ei saa inimene kummastki sambast automaatselt, vaid mõlema kohta tuleb pensionile minnes avaldus teha. Kui riikliku pensioni saamiseks tehakse avaldus sotsiaalkindlustusametile, siis teise samba edasised toimingud sõltuvad sellest, kui palju raha on inimese pensionifondi kogunenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles