Kuidas arenevad haigused

Epp Veski
, arst, psühhoterapeut
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Kui 10–15 aastat tagasi hooplesid noored edukad mehed, et pole aastaid puhanud ja teevad ka nädalalõpul tööd, siis viimastel aastatel räägivad nad pigem hobidest, puhkusest pere või sõpradega ja neile saadetud e-kiri saab vastuse „Olen puhkusel, ära sega!”.

Vanasõna ütleb – tervise tähtsust ja väärtust oskad tõeliselt hinnata alles siis, kui selle kaotad. Tervis on Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Inimeste teadvus ja väärtushinnangud on viimasel ajal muutunud, paljud on aru saanud, et tervise säilitada ja tugevdada on tulemuslikum ja odavam kui haigust ravida. Üha rohkem tõusevad ausse tervislik eluviis ja toitumine, regulaarne puhkus, sportlik eluviis, hea väljanägemine.

Liiga palju või liiga vähe

Häirete ja haiguste põhjus on liigne stress. Siis on midagi liiga palju või liiga vähe, mis viib organismi homeostaasi – organismi parameetrite hoidmise teatud vahemikus – tasakaalust välja.

Sajandeid olid haigestumise tähtsamad põhjused füüsilised, nagu raske töö, traumad ja liiga kõrge või madal temperatuur; keemilised, nagu vähene või ühekülgne toit, mingi aine puudus või liigsus, ning bioloogilised ehk mikroorganismid. Praegu ohustab meid järjest kerkiv emotsionaalne ja vaimne stress: elutempo tõuseb, kiirustame kogu aeg, pole turvatunnet ja oleme lähisuhetes või tööl rahulolematud.

Samas on füüsiline koormus igapäevaelus palju vähenenud: rasket tööd teevad üha rohkem masinad ja jala käiakse vähe.

Muutunud on ka temperatuuri mõju. Kui varem oli suvel palav ja talvel külm, nii toas kui ka õues, siis nüüd tagavad küttesüsteem ja konditsioneer kodus, tööl ja autos aasta ringi enam-vähem sama mikrokliima.

Toit on samuti palju muutunud: lisandid, antibiootikumid, herbitsiidid, pestitsiidid, kasvuhormoonid, konservandid, värvi- ja lõhnaained. Toit ei ole enam naturaalne, sisaldab kahjulikke ühendeid ning mikroorganismid on tasakaalust väljas. Kehavõõrad ained võivad põhjustada allergiaid, ainevahetushäireid ja isegi geenimutatsioone. Põldude kurnamise, eriti monokultuuride kasvatamise korral ei sisalda viljad vajalikke mikroelemente, vitamiine ja fütontsiide piisavalt või need on sellisel kujul, mida organism omastada ei suuda. Toidus on palju rafineeritud suhkrut ja rasvu.

Häireid põhjustavad ka keemilised ained, sealhulgas olmekeemia, valgus, müra, kiirgus, temperatuur ja niiskus.

Selgita välja haiguse põhjus

Immuunsus on organismi võime reageerida võõrvalgule, viirusele, mikroobidele, aga ka pooldumise käigus tekkinud oma vigastele rakkudele. Stressi korral immuunsus langeb, mikroobitasakaal muutub, sagenevad külmetushaigused ja põletikud, vigased rakud jäävad ellu, hakkavad paljunema ja nii arenevad paljud haigused kasvajateni.

Häire annab kõigepealt tunda organismi kõige nõrgemas, põhjusest sageli kauges kohas. Seepärast on tulemuslikum mitte hakata kohe sümptomit ravima, vaid püüda põhjus välja selgitada ja see kõrvaldada või vähemalt selle mõju vähendada. Näiteks on palju kasulikum tugevdada immuunsust, mitte antibiootikumidega pidevalt mikroobe tappa ja organismi mürgitada. Häire ühes organis või funktsioonis mõjutab paratamatult kõiki teisi.

Arst võib aidata, kui haigus käes, kuid tervise parandamise suurem töö tuleb endal ära teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles