Üksi elavate pensionäride lisatoetus jõuab eakateni 2017. aasta oktoobris

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7%-ni. Ühekordse toetusega püütakse nende olukorda leevendada.
Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7%-ni. Ühekordse toetusega püütakse nende olukorda leevendada. Foto: Panther Media/Scanpix

Viimasele kooskõlastusringile läinud eelnõu alusel saavad üksi elavad pensionärid järgmise aasta oktoobrikuust kord aastas  115-eurost ühekordset toetust. Toetuse saamiseks avaldust tegema ei pea, eakas peab olema jooksva kalendriaasta 1. aprillil vanaduspensionieas ning tema netopension jääma alla 402 euro kuus.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on saatnud viimasele kooskõlastusringile eelnõu, mille alusel hakatakse järgmisest aastast maksma üksi elavatele pensionäridele ühekordset toetust.

Eelnõu järgi hakkab üksinda elavate pensionäride toetuse süsteem tööle 2017. aasta 1. jaanuarist ja riigieelarves on selleks ette nähtud 10 miljonit eurot. Toetust hakatakse maksma kord aastas oktoobrikuus ja selle suurus on 115 eurot.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liida Soontak selgitas, et üksi elamine tehakse kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel. „Üksi elavaks loetakse pensionär, kes on vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini üksi elanud üksi,” selgitas ta.

„Kui rahvastikuregistri andmed on ebatäpsed või puuduvad, tuleb isikul taotleda vastavate andmete muutmist,” lisas ta. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.

Kuigi varasemalt nägi eelnõu ette, et esmakordsel toetuse taotlemisel esitatakse sotsiaalkindlustusametile ühekordne avaldus, siis hetkel kooskõlastamisele läinud eelnõu kohaselt pole eraldi taotlust vaja esitada.

Pensionäritoetuse saamiseks peab pensionär olema jooksva kalendriaasta 1. aprillil vanaduspensionieas. Kui pensionär jõuab vanaduspensionikka hiljem, siis sel kalendriaastal tal pensionäritoetusele õigust ei ole, vaid see õigus tekib uuel kalendriaastal.

Muudatused puudutavad  neid pensionäre, kelle netopension (pension, millest on maha arvutatud tulumaks) on alla 402 euro kuus.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 40,1% vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt suurem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7%-ni (kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on 35,8%). Toetuse maksmise eesmärk on vähendada pensionäri vaesusriski.

Muudatused puudutavad hinnanguliselt 72 000–86 000 üksi elavat pensionäri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles