Vahel on mõistlikum pärandist loobuda

, Tartu notar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Pärandusest rääkides eeldatakse, et pärija saab rikkust juurde. Igapäevaelus võib juhtuda, et pärimine toob kaasa hoopis võlgu ja kohustusi, mistõttu on tähtis pärast lähedase surma võimalikult ruttu kindlaks teha, kes on pärija, millest pärand koosneb, kas tasub pärand vastu võtta või tuleks sellest hoopis loobuda.

Keegi meist ei lahku siitilmast nii, et temast midagi maha ei jää. Jäävad alles asjad, õigused ja kohustused, mida nimetatakse surnud isiku ehk pärandaja varaks, pärandvaraks või pärandiks. Tuleb arvestada, et pärandvara hulka kuuluvad lisaks pärandajale kuulunud asjadele ja rahaliselt hinnatavatele õigustele ka tema kohustused. Pärimise käigus ei saa pärija endale meelepärast vara pärida ja ebameeldivat vara pärimata jätta.

Pärandvaraks ei ole need õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Sellised õigused on näiteks pensioni, toetuse või elatise saamise õigus, samuti elamu või korteri kasutamiseks kokku lepitud isiklik kasutusõigus. Kohustused, mis on seotud vaid pärandaja isikuga, on näiteks pärandajalt välja mõistetud elatis ja rahatrahvid.

Kolme kuu jooksul tuleb pärandist loobuda

Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib pärandaja vara pärida või mitte. Alates 2009. aastast ei pea pärija pärandi vastuvõtmiseks midagi tegema. Pärija peab aktiivne olema juhul, kui ta pärida ei taha, kusjuures oluline on päev, mil pärija pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saab.

Kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Kui pärija pärida ei taha, peab ta sama tähtaja jooksul notarile pärandist loobumise avalduse esitama. Kui pärija soovib oma pärimisõigust kiiremini vormistada, on pärandit võimalik notarile esitatava avaldusega ka varem vastu võtta. Pärandist loobumine ja pärandi vastuvõtmine on pöördumatud, pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ja pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

Millega tuleb pärimisel arvestada

Kui pärija otsustab pärida, on ta alates pärandaja surmapäevast kõigi pärandajale kuulunud asjade, õiguste ja kohustuste omanik. Kui pärandaja on oma vara üürile andnud, on alates pärandaja surma päevast õigustatud üüri saama pärija. Kui pärandaja on sõlminud lepinguid teenuste, näiteks elektri, vee või gaasi tarbimiseks, kehtivad need lepingud alates pärandaja surma päevast teenusepakkuja ja pärija vahel ning kõigi lepinguliste maksete tasumise eest vastutab pärija. Kui pärandvara hulka kuulub kinnisvara, mille omanik peab haldamise eest igakuist tasu maksma, on selle tasu maksmise kohustus alates pärandaja surma päevast pärija kohustus.

Sellist registrit, kuhu oleks kantud kogu pärandaja vara, olemas ei ole. Puuduvad ka juhised, kuidas pärandvaraga toimetada – iga pärandajale kuuluv asi, õigus ja kohustus on isemoodi. Pärimismenetluse algatamisel kontrollib notar registritest, kas pärandajal on kinnisasju, sõidukeid, osalusi äriühingutes, liikmesusi hooneühistus, väärtpabereid ja kogumispensioni. Lisaks teeb notar päringud pankadesse. Pärandajal võib olla ka sellist vara, millest keegi midagi ei tea ja mille olemasolu selgub aastate pärast või jääbki selgumata. Pärandvara väljaselgitamine on eelkõige pärija enda ülesanne.

Pärandaja kohustus esitada maksudeklaratsioone ja maksta makse läheb pärijale üle. Maksukohustuste väljaselgitamine ei pruugi lihtne olla. Deklaratsioonide esitamisel on mõistlik Maksu- ja Tolliameti töötajaga nõu pidada ning vajadusel on võimalik juba esitatud deklaratsioone parandada.

Päritud vara tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksu tasumise kohustus tekib juhul, kui pärija hakkab päritud vara müüma. Tulumaksuga maksustatakse asja müügist saadava rahasumma ning asja omandamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste vahet ehk kasumit. Tulumaksu protsent on 20 ning päritud kinnisasja ja korteriomandi müügi korral tuleb arvestada, et viiendik saadavast rahasummast tuleb üle kanda riigile. Erandiks on omandireformi käigus tagastatud kinnisasjad – nende müümisel tulumaksu maksta ei tule. Tulumaksu ei tule maksta ka juhul, kui pärija ise pärandvaraks olevas elamus või korteris elab – iga kahe aasta möödumisel võib ühe elukoha tulumaksuvabalt müüa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles