Andmeid pärandaja, pärimismenetluse ja testamentide olemasolu kohta saab pärimisregistrist, mille andmetega on võimalik tutvuda notaribüroos või riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Testamendi sisu teadasaamiseks tuleb notari juures pärimismenetlus algatada.
Paraku võib olemas olla ka koduseid testamente või enne pärimisregistri loomist tehtud testamente, mille andmed pärimisregistris puuduvad. Seaduse kohaselt peab isik, kelle käes on pärandaja testament, selle pärandaja surmast teada saades viivitamata notarile esitama. Hoolimata kõigest võib juhtuda, et end pärijaks pidav ja pärandaja kohustusi täitma asunud isik saab alles mõne aja möödudes teada, et ta pärija polegi või et lisaks talle on ka teisi pärijaid. Selleks, et oleks võimalik kantud kulutusi pärijalt välja nõuda, tuleb nende üle hoolikalt arvestust pidada.
Kas pärandaja vara pärida või mitte, saab pärima õigustatud isik otsustada vaid ise. Pärija, kes otsustab oma varatuks muutunud lähedase maised asjad ise lõpetada, pärandi vastu võtab ja pärandvara pankrotimenetluse algatab, on lugupidamist väärt. Samas ei saa midagi ette heita pärijale, kes otsustab pärandaja võlgade tõttu tema pärandist loobuda – pärandaja kohustustega tegelemine ei peagi igaühele jõukohane olema. Võib juhtuda, et pärandaja kohustused ilmnevad alles pärast seda, kui pärand on vastu võetud. On juhtunud ka seda, et varatuks peetav pärandaja osutub hoopis varakaks, näiteks seeläbi, et tema esmapilgul võlgades olevale äriühingule kuulub väärtuslik kinnisasi.
Kui pärija pärandaja varanduslikus seisus kahtleb, on mõistlik pärimismenetlus võimalikult ruttu algatada. Sellisel juhul on notari tehtud päringute vastused pärijale otsustamisel abiks. Pärandvara väljaselgitamisel on abiks ka notari pärimismenetluse algatamise kohta avaldatav ametlik teadaanne. Kuigi pärandaja võlausaldajad ei pea notarile pärandaja kohustustest teada andma, teevad nad seda sageli.
