Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Tiiu Lepp vahendab muljeid Soomes nähtud perehooldusteenusest. Eakad saavad seal elada hooldeperedes, mille teenuse maksumus on 80 eurot päevas. Samuti ei ole Soomes lastel kohustust materiaalselt toetada oma eakaid vanemaid.
Läinud aasta septembris ja oktoobris oli grupil omastehooldajatel, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatel võimalus viibida Soomes Kitee linnas perehoolduse koolitusel. Asi sai alguse Tartu Maarja koguduse sidemetest Kitee Luterliku kogudusega.
Kitees on koolituskeskus kodakondsuse taotlejatele (õpetatakse soome keelt), pagulastele (õpetatakse soome keelt, toimetulekut, tutvustatakse kultuuri) aga ka perehooldajatele. Eesti grupile pakkus huvi perehoolduse teenuse korraldamine ja Soome senised kogemused.
Lühi- kui pikaajaline perehooldusteenus sai tiivad sealtsamast Kiteest 2011. aastal. Teenus on head vastukaja leidnud ja levib üle kogu Soome. Mis see siis tegelikult on?
Nimelt pakutakse eakale ööpäevaringset teenust perehooldaja kodus. Teenusele suunab piiratud teovõimega inimese kohalik omavalitsus. Erinevalt meie omavalitsustest tunnevad sealsed hästi oma piirkonna eakaid, nende eluolu ja toimetulekut. Oma osa on selles ka kirikul.
Teenuste vajadust hindavad vastavad komisjonid kindlate hindamisjuhiste järgi. Kui selgub, et eakas sobib perehooldussüsteemi, kolib ta vastava koolituse saanud peresse. Perehooldusteenus on Soomes reguleeritud perehooldusseadusega.
Omavalitsus sõlmib hooldusperega käsunduslepingu. Lepingus on kirjas tööülesanded ja ka eakate konkreetsed erivajadused. Üks koolituse läbinud töötaja võib teenust pakkuda kuni neljale eakale. Kui peres on olemas kõik tingimused ja kaks hooldajat, võib olla eakaid rohkem, kuid vähemalt üks hooldaja peab olema läbinud esmaabikoolituse.
Teenusele saab suunata neid eakaid, kes ei vaja pidevalt arstiabi ning saaksid ka kodus hakkama, kui oleks tagatud turvalisus. Üheks tingimuseks on pikaajalisel hooldusel viibijal omaette toa olemasolu. Juhul, kui eakad ise seda soovivad, võib neid paigutada ka kahekaupa ühte tuppa.
Teenuse käivitamiseks on perehooldusseaduse alusel võimalus saada stardikapitali, et kohandada oma kodu. Seaduses on sätestatud ka perehooldaja töötasu. Omavalitsustelt tuleb ka hooldusvahendite raha. 85% eaka pensionist läheb kohalikule omavalitsusele. Vahe katab omavalitsus, siinjuures ei ole määrav laste ja/või lastelaste olemasolu. Soomes ei lasu lastel kohustust materiaalselt toetada oma eakaid vanemaid. See ei tähenda muidugi seda, et nad seda teha ei võiks.
Kui eakas on suunatud teenusele, on temal ja ta lähedastel võimalus tutvuda hooldusperega. Perehooldusteenuse hind Soomes on 80 eurot päevas, see on kordades odavam kui hooldekodudes.
Soome kogemuse põhjal on hooldepere eakate elukvaliteet parem, sest nad saavad suhelda ja nende turvalisus on tagatud. Perehooldusteenust saavad Soomes enamjaolt 75-90aastased eakad, kuid on ka nooremaid erivajadusega inimesi.
Meil oli meeldiv võimalus ka neid hooldusperesid külastada. Muljed olid ülihead. Ühe pere hooldaja oli pagar ja ta kaasas eakaid oma tegevustesse. Toitumine ja vedeliku regulaarne tarbimine on eakaile väga oluline. Tihti on just ebaregulaarne ja üksluine toit üksi kodus elava eaka terviseprobleemide põhjuseks. Hooldeperes antakse toitu neli korda päevas, öine vahe on 11 tundi.
Oluliseks peetakse eakate aktiivsust. Nendes peredes kuulati koos muusikat, loeti ajalehti, mängiti lauamänge. Maal elava pere eakad said palju väljas viibida ja suhelda loomadega.
Perehooldaja kohustuste hulka kuulub ka eakate omaste ja sõprade suhete toetamine. Tore oli kuulda, et pered käivad oma eakaid hooldusperedes külastamas. Just meie külaskäigu ajal tuli ühe vanaproua poeg pügama aias põõsaid. Sellised abikäed omaste poolt pidid olema tavalised, sest pered on tänulikud, et nende eakas on hooldatud ja rahulolev, nemad ise saavad aga pühenduda tööle.
Soome kogemuse põhjal on see hooldusvorm väga hea, sest aitab vähendada hoolduskulusid ja leevendada ka tööpuudust. Kahjuks on Eestis veel palju probleeme seadusandluse, rahastamise ja eelarvamustega. Ei ole ju lihtne paigutada oma ema või isa naaberkülla hooldusperesse.
Kuskilt võiks aga alustada. Näiteks projektipõhiselt. Usun, et empaatilisi inimesi, kes saaksid oma koju võtta eaka ja tema eest hoolt kanda, leidub meil palju. Ka Kitee Rahvaülikool on nõus osalema koostööpartnerina.