Pretensiooniõigus kehtib ka defektiga tootele

, tarbijakaitseameti kommunikatsiooni­ekspert
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pretensiooniesitamist saab piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik, ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooniesitamise õigus.
Pretensiooniesitamist saab piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik, ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooniesitamise õigus. Foto: Liis Treimann

Tihtilugu leiab kauplustest leiunurga, kuhu koondatakse soodsa hinnaga müüdav defektne kaup. Ette on tulnud ka juhuseid, mil kaupleja teatab tarbijale, et puudusega kaubale ei kehti pretensiooniõigus. See aga pole päriselt nii - kauba defektsus peab olema ära märgitud, tarbijale teada ning pretensiooni esitamise õigust võib vähendada konkreetse defekti suhtes, ent muus osas peab toode olema kvaliteetne.

Tarbijale müüdud toodetele kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul.

Ainuke võimalus pretensiooni esitamise võimaluse vähendamiseks on sellise toote puhul, millel on juba müümisel defekt ning selle konkreetse defekti olemasolust on tarbijat eelnevalt teavitatud. Kuid ka siis saab pretensiooniesitamist piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik, ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooniesitamise õigus.

Näiteks, kui kauplus müüb kotti, mille lukul on müügihetkel defekt ning kaupleja viitab antud defekti olemasolule müügikohas, võib vähendada pretensiooni esitamise õigust lukule, kuid mitte ülejäänud kotile. Seega müüja ei vastuta toote mittevastavuse või puuduse eest, millest ta on enne ostu sooritamist tarbijat teavitanud.

Tarbijat defektist teavitamise viis ei ole rangelt reguleeritud, seega iga kaupleja võib valida endale sobivaima nii, et see täidaks eesmärki. Tihti on näha näiteks rõivastuse hinnasildile välja kirjutatud defekti olemus, näiteks kui on õmblus lahti, lukk katki või nööp puudub. Kauplejal on mõistlik võimalusel kajastada defektsus ka ostutšekil, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas tarbija oli sellest defektist teavitatud või mitte.

Kui kaupleja ei teavita tarbijat puudusest, siis on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on keelatud, sest sisuliselt on tegemist tarbija petmisega. Sellisel juhul peab kaupleja vastutama kogu toote eest, sealhulgas defekti eest, ning tarbijal on õigus esitada selle kohta pretensioon.

Kui toote kasutamisel ilmneb mõni muu puudus, mis ei ole see, mida kaupleja on müügitehingu eel välja toonud, on tarbijal endiselt õigus esitada kahe aasta jooksul kauplejale pretensioon.

Teistest ebaausatest kauplemisvõtetest loe www.ostatargalt.ee.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles