Kala söömine teeb ilusaks ja nutikaks

Sirje Rekkor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Toitumisspetsialistid soovitavad kaks kuni kolm korda nädalas kala süüa, kuna kalaliha sisaldab mitut inimorganismile vajalikku valku, samuti vitamiine ja rikkalikult mineraalaineid.

Paljud kalad on eelistatud väikese rasvasisalduse tõttu. See võimaldab toidust saadava energia kontrolli all hoida ja on teinekord kehakaalu säilitamise või alandamise seisukohast äärmiselt oluline. Samas leidub suurema rasvasisaldusega kalades kasulikke oomega-3 polüküllastumata rasvhappeid, mida inimese organism ise sünteesida ei suuda, kuid mida toitumisteadlaste kinnitusel peab kindlasti tervisele vajaliku ja mitmekülgse kasuliku toime tõttu söögiga saama.

Teadlaste uuringutele toetudes võib öelda, et need kasulikud rasvad aeglustavad vere hüübimist, aitavad hoida normaalset vererõhku ja südametegevust, säilitada normaalset ajutegevust ja nägemist. On tõestatud, et ühe oomega-3 polüküllastumata rasvhappe DHA igapäevane tarbimine võib parandada vanemaealise inimese taju. Näiteks maitsete ja lõhnade tundmise kõrval paraneb ka mõtlemine, mälu, tähelepanu, liigutuste täpsus ja kindlus. Võib öelda, et kala teeb ilusaks, kuna kala eelistajal on elastsem ja kaunim nahk ning märgatavalt vähem kortse, et kala muudab tuju paremaks, sest rasvahapete piisav hulk tagab emotsionaalse heaolu, et kala söömine tugevdab tervist ja teeb nutikaks. Ja muidugi on kalaliha maitsev ja õrn, valmib kiiresti ja on kergesti seeditav.

Rahvuslik räim ja tema sugulane kilu

Poes ja turul on värske ja külmutatud kala valik lai, kuid seekord tuleb juttu meie rahvuskalast räimest ja tema väiksemast sugulasest kilust, mille püügihooaeg just käib. Nii räime kui ka kilu, Läänemeres elavaid heeringalisi, on siinmail tuntud ja söödud juba sajandeid.

Kilu ja räim ujuvad sageli samas parves ning turult räime ostes on kindlati suurem või väiksem osa kastis kilusid ning vastupidi. Lisaks kasvuvahele eristavad kilu räimest teravad kõhuservad. Kui tõmmata sõrmega saba poolt piki kõhuserva, on räime kõhuserv üsna sile ja libe, kilu kõhuserv aga kare ja „karvane”. Muidugi on ka silmaga nähtavaid erinevusi. Näiteks on kilu laiema kehaga ja tema selg läigib mustjalt, räimel aga natuke rohekalt.

Meie rahvuskala räime kasuks räägib see, et selle kala energiasisaldus on kolm korda väiksem kui sealihal ja kaks korda väiksem kui broileril. Räime rasvasisaldus (mis küll kevad- ja sügisräimel on üsna erinev) on samuti mitu korda väiksem kui sealihal või isegi broileri rinnafileel, valgusisaldus aga nendega peaaegu võrdne. Räim on ka vitamiinide ja mineraalainete allikas, sisaldab A- ja D-vitamiini, samuti B-rühma vitamiine, rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, naatriumi, rauda, tsinki, vaske, seleeni, joodi ja floori.

Need, kel kolesterooliga probleeme, peaksid küll räime söömisel ettevaatlikud olema, eriti sügisel, kui selle kala rasvasisaldus on kaks korda suurem kui kevadel. Räime keskmine kolesteroolisisaldus on 45 mg 100 grammi kohta. Samas on sügiseses räimes kõige enam kasulikke oomega-3-rasvhppeid.

Kilu on küll räimest väiksem, kuid selle kalakese liha on maitsvam, pehmem ja rasvasem. Sügisel on kilus rasva isegi kuni 18 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles