Vanaisa on lapselapsele veelgi haruldasem nähtus kui isa, sest neid kas lihtsalt ei ole või on nad juba oma viimses puhkepaigas. Seega jääb ka lapse side eelnevate põlvkondadega ja oma juurte tunnetus aasta-aastalt pinnapealsemaks. Eriti vajaksid vanaisaga koostegemisi ja koosolemisi poisid, aga ka kindlasti tüdrukud. Ilma kolmanda põlveta jääb laps vaeseks. Igal on oma roll, mis lõpuks sellest lapsest inimese teeb.
Ajakiri 60+ toob lugejani vanaisade välimääraja. Psühholoog Toivo Niiberg kirjutab, kes on teadmata kadunud vanaisa, isast vanaisa, teise või kolmanda ringi vanaisa või torisev vanaisa. Ajakiri annab ka nõu, kuidas olla hea vanaisa.
Mis häda võiks põlise kõoka, vastsekuustelase, põdralase või missolase Tartusse või – veel enam – Tallinnasse ajada? Kui tegu on väärikas eas inimesega, siis kardetavasti ikka mõni tervisemure, mis arsti möödapääsmatut sekkumist vajab. Sinna arsti juurde on vaja muidugi moel või teisel saada. Kui endal on auto olemas, siis on hästi. Kui lapsel või lapselapsel pole muret sõidutada, on asi lahendatud. Kui leidub mõni tuttav, kellega kaubale saab, on sõidu eest hoolitsetud. Kui ühistranspordiga saab ära käidud, on lahendus olemas. Aga kui ühtegi sellist varianti pole? Kas takso võtab pika tee ette ja mis see siis maksab? Kuidas siiski tohtri manu pääseda, saab lugeda maikuu ajakirjast 60+.
Kui lähedane inimene on ravimatult haige ja kannatab suurte valude käes, võib sügaval alateadvuses närida mõte, miks ometi pole võimalik kannatajat eutanaasia abil arsti käe läbi piinast vabastada. Eestis on eutanaasia keelatud. Millistes Euroopa riikides on eutanaasia lubatud ja mis räägib eutanaasia poolt ja mis vastu, selgitavad ajakirja 60+ mainumbris teiste hulgas diakooniahaigla hospiitsi juht Teija Toivari ja Eesti Luterliku kiriku Risti koguduse õpetaja Annika Laats.
Pärandusest rääkides eeldatakse, et pärija saab rikkust juurde. Igapäevaelus võib juhtuda, et pärimine toob kaasa hoopis võlgu ja kohustusi, mistõttu on tähtis pärast lähedase surma võimalikult ruttu kindlaks teha, kes on pärija, millest pärand koosneb, kas tasub pärand vastu võtta või tuleks sellest hoopis loobuda. Mis on pärand ja kuidas see pärijale üle läheb, kirjutab ajakirja 60+ värskes numbris Tartu notar Tiina Tomberg.
Hallutsinatsioonidest on lugenud või kuulnud enamik inimesi, mõni neist on ebataju ka ise kogenud või sarnaseid ilminguid oma kaaslaste juures märganud. See kujutab endast olukorda, kui nähakse, kuuldakse ja tunnetatakse seda, mida tegelikult ei ole. Kõik need helid, asjad ja elusolendid, mida tajutakse, on sel juhul vaid inimese teadvuse ja kujutluste produktid. Mda teha, kui uksekell nagu helises, aga ukse taga pole kedagi, miks ebataju tekib ja mida teha, kui see korduma hakkab, kirjutab ajakirja 60+ mainumbris psühholoog Maria Teiverlaur.
Ajakirja 60+ maikuu number toob lugejateni ka valiku uuematest ja põnevatest autovidinatest, mis kasutajale lisamugavust pakuvad ning nupukaid nippe aiahoolikule.
Benu Viru platsi proviisor Sille Krüger annab nõu, mida teha siis, kui ei näe enam niiti nõelasilmast läbi ajada.
Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab mainumbris kevadistest kaladest räimest ja kilust. Kirjas on nende kasulikud omadused. Ajakirjast leiab ka retsepte, mille seas on supid, vormiroad, marineerimine ja soolamine.
Ajakirjast ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.