Kuidas ära tunda depressiooni?

Stress on vajalik igaks muutuseks ja kohanemiseks meie elus, aga kui stress on seotud kaotuse või pikemaajalise rahulolematusega, saab nimetada distressiks ehk negatiivseks stressiks, millest järgmine aste ongi juba depression. Uuringute järgi on depressioon 5-10% elanikkonnast. „Aga see on selgelt aladiagnoositud,” lisas ta. Aga iga teine inimene põeb mingil aja hetkel depressiooni.

Järv rõhutas, et stressi ei saa võtta lihtsalt kui kurvameelsust. See on kompleksne haigus, mis hakkab inimese elu segama ja vajab sekkumist.

Depressioonil on mitmeid sümptome. Peamiseks on alanenud meeleolu: inimene ei tunne enam rõõmu asjadest või huvialadest, mis rõõmu varem tekitasid. Igasugune tegevus tundub vastumeelne. „Ta peab end sundima ka kõige lihtsamaid asju tegema,” sõnas Järv. See toob endaga kaasa süütunde, mis süvendab sümptome.

Lisaks peamistele sümptimitele tajub inimene, et ta ei suuda endam keskenduda, tal on madal enesehinnang ja inimene hakkab tulevikku suhtuma pessimistlikult. Samuti võivad kaasneda unehäired, tõusta või kaduda söögiisu. Järve sõnul ei pane inimene tähele, mis tema ümbruses toimub. „Ta peab end sundima kõigeks. Ise on sellest keeruline välja pääseda.”

Kergemal juhul võib depressioon ise üle minna, mõõduka ja raske depressiooni puhul vajab inimene psühhiaatri abi. Ravi koosneb ravimitest ja psühhoteraapiast. Keerulisematel juhtudel on vajalik ka haiglaravi. Järve sõnul peab ravi olema piisavalt pikk ja see kestab vähemalt pool aastat. Kahjuks on ka neid juhtumeid, kus inimesed lõpetavad ise ravimite võtmise, sest enesetunne on juba parem, mistõttu tegelikult pikeneb ravi veelgi. „Depressioonil on kalduvus korduda," põhjendas ta.