Alakaal võib eluiga lühendada rohkemgi kui ülekaal

Eesti ühe väikelinna servas elab kahekorruselises suure aiaga eramus särtsakas vanapaar. Peremees Aarne (nimi mehe palvel muudetud) tähistab tänavu 80. sünnipäeva. Seda on õigupoolest raske uskuda. Aarne astub trepist alla kergel sammul, juuksepahmakas üle pea kammitud ja lai särav naeratus näol. Pikk, sihvakas ja sirge, kuigi pisut liiga kõhn.

Oma 188 sentimeetri pikkuse ja 65kilogrammise kehakaalu juures on Aarne kehamassiindeks 18,4. See tähendab alakaalu. Aarne ütleb, et on vahel lasknud ka rasvaprotsenti mõõta, näiteks kui kuskil kaubanduskeskuses aparaadist mööda juhtub minema. Viimastel aastatel on see järjekindlalt näidanud rasvaprotsendiks ümmargust nulli.

Ise ta oma kõhnusest numbrit ei tee ja ütleb, et on lapsest saadik selline olnud „Stalini ajal olid ju kõik näljas, ma olin siis luukere! Mul on elupäevad kondid püsti olnud,” sõnab ta muheledes.

Kuskil kolmekümnendates-neljakümnendates eluaastates kõikus Aarne kaal siiski 80 kilogrammi ümber. Aastate lisandudes see vähenes ja on nüüd 65 kilo juures peatunud. Abikaasa sooviks küll, et mees „vähe kobedam välja näeks”. „Aga ei tule juurde, ükskõik mis ta sööb!” kurdab naine. „Ma olen talle 40protsendilist koort ka sisse söötnud, aga mitte midagi juurde ei tule, mitte üks gramm! Me teeme ju nii korralikult süüa, iga lõuna ajal soe toit ja hommikul puder – minul tuleb juurde, aga temal mitte midagi!”

Kõhnusega kaasneb ka muid ebameeldivusi, esiteks külmatunne. „Ka toas on mul mitu kampsunit seljas,” ütleb Aarne. Teiseks on keeruline rõivaid osta. Kui särgil, pintsakul või pükstel on pikkus paras, siis on need lootusetult laiad ja tuleb lasta õmblejal kitsamaks teha.

Aarne kinnitab, et tema toiduportsud on naise omast küll suuremad, kuid väga rasvaseid ja magusaid toite ta pelgab: palju magusat toovat kaasa suhkruhaiguse ja näiteks rammus koor muud tervisehädad. Selle nimel, et ta taas natukenegi kosuda võiks, mees ei pinguta. Võimalikku kaalutõusu ta enam ei usu. „Söön küll palju, aga nüüd on hilja juba. Eks vanainimene jää ikka kergemaks, vanadus viib kaalu alla!” arvab ta.

Kaalutõus tervisliku toidu arvelt

Ida-Tallinna Keskhaigla dietoloog Henri Ruul (fotol) tõdeb, et liiga väike kehakaal on mure, millega spetsialisti poole pöördutakse harva. Ent alakaal on tema sõnul tervisele sama ohtlik kui ülekaal. Eriti siis, kui selle taga on ebapiisav toitumine. „Uuringud seovad alakaalu lühema elueaga. Kaasneb suurem risk haigestuda luude hõrenemisse, sest vajalikest mineraalidest tekib puudus. Immuunsüsteem nõrgeneb. Alakaal on ohtlik, see võib eluiga lühendada isegi rohkem kui ülekaal,” paneb ta südamele.

Dietoloog rõhutab, et kaalus juurdevõtmine on alati maraton, mitte kunagi sprint, just nagu ka kaalus allavõtmine. „Kui hakkame sööma burgereid ja rämpstoitu, võime kaalu küll kiiresti tõsta, kuid tervis muutub kehvemaks,” selgitab ta. „Me ei saa eeldada, et kui sööme näiteks ainult rasvast ja võtame kuu ajaga mitu kilo juurde, et siis ongi kõik korras. Tuleb välja kujundada õiged harjumused. Tervislik kaalutõus saab olla ainult väga hästi läbi mõeldud tegevus. Peame kvaliteetse toitainerikka toidu osakaalu tõstma, tarbima natuke rohkem valke, rasvu, süsivesikuid.”

Dietoloogi nõuanded

• Et kaalu tasapisi tõsta, peaks päevas tarbima keskmiselt 500 kcal rohkem kui kulutama. Kõige lihtsam viis päevast energiahulka kasvatada on lisada üks toidukord või mõni vahepala. „Teame, et rasv sisaldab rohkem kaloreid kui süsivesikud või valk, seega on üks variant süüa pähkleid ja muid rammusaid, kuid tervislikke näkse, näiteks kuivatatud puuvilju. Hiljem võiks enne toitainerikast vahepala süüa ka ühe puuvilja. On väga oluline, et kaalutõus oleks tingitud tervislikest toitudest.” rõhutab ta. 
• Järgmise etapina võiks lisada veel ühe vahepala. Päevast tarbitavate kalorite hulka võib suurendada ka mõne tervisliku joogiga. „Väga head on smuutid, nende sisse võib ju panna ka näiteks avokaadot – selles on natuke rasvhappeid, natuke süsivesikuid, see annab energiat ja vitamiine,” toob Ruul näiteks.
• Üks viis päevase tarbitava energia hulka tõsta on asendada lahjemad piimatooted rammusamatega.
• Üks praktiline näpunäide veel, millest ei saa Ruuli sõnul üle ega ümber: peaks kasutama suuremaid taldrikuid. „Uuringud on näidanud, et väiksemaid nõusid kasutades väheneb toidu hulk. Seega peaks kaalutõusu soovija kasutama suuremat taldrikut – sinna mahub rohkem toitu,” ütleb Ruul.
• Kastmed ja lisandid on Ruuli sõnul samuti üks nipp, millest võib kasu olla.
• Liha ei tohiks menüüs olla palju, sest see tekitab väga kergesti täiskõhutunnet. Lihast päris loobuda aga ka ei tohi. 
• Ühele esmapilgul väikesele asjale soovitab Ruul veel tähelepanu pöörata. „Enne söögikorda ei tasu palju vett juua, selle arvelt võib toidukogus muidu väheneda.”

Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ aprillinumbrist