Professor Sulling: lõikus töötava südamega on kirurgile raske, aga patsiendile kerge

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Toomas Sulling kõneles südamekuu puhul Viljandis.
Professor Toomas Sulling kõneles südamekuu puhul Viljandis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kardioloogiaprofessor Toomas Sulling kõneles südamekuu puhul teisipäeval Viljandi maavalitsuse suures saalis. „Minu esimene mulje südamest oli, et küll on ikka kõva organ, aga, oleme ausad, kui halvasti me temaga ringi käime,“ meenutas ta. 

Maavalitsuse puupüsti täis saal aplodeeris, kui publikust tõusis kirurgi tänamiseks püsti mees, keda professor Sulling on kaks korda opereerinud ja kes elab tänu tehtud lõikustele.

„Väike vahemärkus. Tänu mehele endale!“ rõhutas dr Sulling. „Tähtis on see, kuidas haige end pärast operatsiooni üleval peab,“ selgitas ta. "Olge ise füüsiliselt aktiivsed. Kõik see kokku annab selle, et operatsiooni efekt kestab kaua."

„Arstid ütlevad, et vaadake passi!“ kostus peamiselt eakatest koosnevast publikust, kui tekkis elav arutelu, kui end operatsiooniks liiga vanaks pidanud küsija osutus professorist nooremaks.

„Vanusega tuleb käituda individuaalselt!“ selgitas Sulling ja meenutas, kuidas teda kutsuti konsulteerima 91-aastast, keda ta ka opereeris. Mullu tähistas opereeritud mees oma 99-aasta sünnipäeva.

Nii ei tohiks tema sõnul leppida kõrge või kõikuva vererõhuga. Ning tervislikke muudatusi teha pole kunagi liiga hilja.

Operatsioon töötava südamega

Dr Toomas Sulling meenutas esinedes ka oma arstiteekonna algust. Kui ta noore tudengina ütles, et soovib tegeleda koronaarkirurgiaga, suhtuti sellesse huumoriga. „Selle peale hakkasid kõik naerma,“ meenutas ta. Valdkond oli lihtsalt veel nii tundmatu.

Ta meenutas, kuidas tal oli tänu professor Artur Linkbergile võimalus tutvuda Moskvas erialakirjandusega ühes raamatukogus, mis oli kogu Nõukogude Liidus ainulaadne. Just seal sai ta ülevaate veresoontekirurgiast ja luges ka pärgarterioperatsioonidest, mis ei meenutanud aga kaugeltki tänapäevast šuntimist.

„Meie koronaarkirurgia on heal tasemel. Nii et kui teile ettepanek tehakse, siis mõelge sellele,“ sõnas ta. Südame isheemiatõbi kimbutab paljusid eakaid naisi ja mehi ja nende vaevuste leevendamiseks laiendatakse vajadusel nende ahenenud pärgartereid, paigaldatakse pärgarteri seinu toetama stent või vajab patsient šunteerimist ehk operatsiooni, kus õmmeldakse pärgarteri külge uus veresoon, mis viib vere ummistunud kohast mööda.

Professor Sullingu loengut oli kuulama kogunenud väga palju huvilisi.             Foto:
Professor Sullingu loengut oli kuulama kogunenud väga palju huvilisi.             Foto: Foto: Elmo Riig

Ta kõneles ka tundlikul teemal nagu suremus operatsioonil, mis on Eestis väike. „Igal pool maailmas pole see nii läinud.“

„Viimased 18 aastat oleme teinud operatsioone töötava südamega. See on meie eripära. Tänu sellele langes suremus operatsioonil 2 protsendilt alla 1 protsendi.“

Huvitava detailina kõneles kardiokirurg sellest, et paljudes riikides ei tehta operatsioone mitte töötava südame, vaid kunstliku vereringega ja seisatud südamel.

Ta jutustas, et näites üks Ameerikas tehtud uuring näitas, et töötava südamega operatsioonidel on suurem suremus, kuid hiljem selgus, et tulemus ei olnud korrektne, sest selgus, et nende operatsioonide tegijad olid residendid, kellel polnud piisavalt kogemusi.  „Töötav süda on operatsioonil kirurgile raske, haigele kerge,“ selgitas ta.

Konkureeriv protseduur šunteerimisele on kardiokirurgi sõnul pärgarteri laiendamine ehk stentimine. „Igale asjale on oma koht. Rääkige invasiivkardioloogiga ja kirurgiga ja valige koos oma raviarstiga endale kõige sobivam meetod.“ Nii näiteks on tema sõnul suhkruhaigetele sageli šunteerimine parem lahendus kui stentimine.

„Aktiivne ravi tuleb haigele igal juhul kasuks ja pikendab tema elu ja parandab elukvaliteeti,“ lisas ta.

Mis mõjutab?

Rääkides sellest, mida inimene ise saab oma tervise heaks teha, kerkis teemadest esile kolesteroolitase. „Mul on tekkinud mulje, et inimestel on arvamus, et kolesterool on kõik! Mõeldakse, et kui kolesterool on korras, on kõik korras. Ei ole! Ta on tähtis asi, aga mitte kõige tähtsam,“ selgitas ta.

Oma suur osa on ka geneetikal. Professor Sulling sõnas, et on oma praktikas opereerinud näiteks nelja venda ja mitut paari kaksikuid. Kui vanematel on olnud südamehaigused, tuleb tema sõnul mõelda enda tervise ja eluviiside peale väga tõsiselt.

Ka suitsetamise ja alkoholi tarbimise teema on väga oluline. Professor Sulling tunnistas, et kui noore tohtrina mõtles ta ehk isegi, kas ja kui palju suitsetamist süüdistada saab, siis juba oma doktoritöös leidis ta veenvad tõendid, et kõige raskemad haiged on ka suitsetajad. „Ma olen absoluutselt suitsetamise vastane!“ rõhutas ta. Tema sõnul jätab enamik patsiente pärast operatsiooni üsna kerge vaevaga suitsetamise maha. „Siin on kõik kinni kõrvade vahel“

Foto: SCANPIX

Alkoholi tarbimine on tema sõnul aga mitme otsaga teema. Küll aga tõdes ta, et alkoholiga käib sageli kaasas liigsöömine ja suitsetamine. Ja suures koguses kahjustab see pärgarterit.

Ta tõi näiteks selle, et veini kasulikkusest rääkides tuuakse sageli näiteks prantslasi, kes joovad veini ja kellel esineb väga vähe infarkte. Sullingu sõnul on selle põhjused siiski nende toidulauas ja ellu suhtumises. Samuti ei jõua sellel teemal rääkides kunagi inimesteni info, et prantslaste seas on väga sage põhjus haiglasse sattumisel mao verejooks

Samuti soovitas dr Sulling väga jälgida oma vererõhku ega tahtnud nõus olla sellega, et ülemine vererõhunäit  170 on 70-aastastel normaalne.  Kõrgvererõhutõve korral on veresooned kahjustunud ja opereerimine seetõttu ka keeruline.

Kuigi erinevad ravijuhised väidavad erinevalt, on ka ülemine vererõhunäit 140 tema hinnangul kõrge, samuti ei tohi tähelepanuta jätta vererõhu kõikumist. „Ei tohi leppida sellega, et kui rohi on määratud, siis nii on. Tuleb mõõta ja kasvõi ise graafik koostada, et  perearstile näidata, kuidas vererõhk kõigub. „Siin on võimalik skeemid nii panna, et ei kõigu,“ võttis ta kokku.

INFO

  • Esimene pärgarterite lõikuse ilma patsiendi südant seiskamata tehti Eestis 1999. aastal.
  • Kui pärgarter on läinud täiesti umbe või kriitiliselt ahenenud, õmmeldakse sellele külge uus veresoon, mis viib vere kõrvaltee kaudu ummistunud kohast mööda. Seda nimetatakse šunteerimiseks.
  • Koronaarangioplastikaga laiendatakse pärgarterit rindkere avamata ja paigaldatakse ahenenud kohale toetav metallvõrk ehk stent.
  • Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis surmapõhjus number üks. Eesti on nendesse haigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas.
  • Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine on peamised südamehaiguste riskitegurid.

Allikas: kliinikum.ee/ terviseinfo.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles