Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas Vikerraadio saates „Huvitaja” ravimiresistentsuse tekkepõhjuseid.
Antibiootikumide väärkasutamine on laialt levinud
12. aprill 2016, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulo Kutsari sõnul saab rääkida laiemas mõistes antimikroobsest resistentsusest, sest resistentsus võib tekkida näiteks ka gripivastaste ravimite vastu, aga kõige sagedamini saab siiski rääkida antibiootikumiresistentsusest. „Seda ennustas ette juba esimese antibiootikumi, penitsilliini leiutaja Alexander Fleming,” lisas ta.
„Antibiootikumide väärkasutamine on laialt levinud,” sõnas ta. Üheks põhjuseks on see, et inimeste ravimisel kasutatakse laiatoimelisi antibiootikume väga kergekäeliselt ja analüüse tegemata. „Aga võib-olla ei ole põhjuseks bakterid, vaid on viirus,” sõnas ta. Külmetushaiguse või gripi korral pole antibiootikumidest mingit kasu, sest need ei mõju viirusnakkuste suhtes. Antibiootikumide väärkasutamine suurendab aga antibiootikumiresistentsust, mis tähendab, et bakterid kohanevad ega allu enam antibiootikumidele.
Selliseid juhtusid, kus laiatoimelisi antibiootikume on ilma analüüsideta välja kirjutatud, on Kutsari sõnul palju. Ka patsiendid pole süüst puhtad – nad otsivad lahendusi internetist või lähtuvad tuttavate kogemustest ning lausa nõuavad antibiootikume. „On ka rida bakteriaalseid haiguseid, mis ei vaja antibiootikumide tarvitamist,” ei tähenda ka bakter Kutsari sõnul automaatselt rohelist tuld antibiootikumidele.
Väärkasutamine ka see, kui ravikuuri ei tehta läbi ja lõpetatakse antibiootikumide võtmine, sest enesetunne paraneb. „Katseliselt on kindlaks tehtud, kui pikalt peab üks ravim mõjuma, et pidurdada bakteri levimist,” on kuuri pikkusel Kutseri sõnul teaduslik põhjendus. Samuti tarvitatakse vahel kodus olevaid, pereliikmetest üle jäänud antibiootikume.
Õige „rohu” leidmine resistentsuse murele tähendaks Kuulo Kutsari sõnul uute antibiootikumide väljatöötamist. See on aga kulukas protsess, milleks kuluks paarkümmend aastat. Ka viimasel paarikümnel aastal on suudetud vaid üksikuid antibiootikume luua.
Kutsar rõhutas, et antibiootikume tuleks kasutada väga mõistlikul ja tõi eraldi välja ka hoolekandeasutused, kus viibivad reegline vanemas eas inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud ja kellel organismis on antibiootikumiresistentsetel bakteritel kergem säilida. „Aga mõistlik kasutamine algab ikkagi esmatasandi meditsiinist ehk perearstist,” võttis ta kokku.