Vananev mees, petipiim ja rippmaasikad

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Aastakümneid tagasi oli täiesti tavaline, kui üht eluaset jagas mitu peret ja põlvkonda. Päris ära kadunud see komme pole seniajani, kuid tihtilugu leiavad noored siiski, et omaette elamine hoiab suhted lähedastega korras.

Mitme põlvkonna koos elamine nõuab nii noortelt kui ka vanadelt tarkust, iseloomude taltsutamist, väärtuste ja seniste harjumuste ümberkujundamist ning oskust suhteprobleeme lahendada. Kas koos või eraldi ealmise plusse ja miinuseid lahkavad ajakirja 60+ aprillinumbris rahvapärimuse uurija, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, vanemaealiste elu uurija, Tallinna Ülikooli Eesti Demograafiakeskuse nooremteadur Tiina Tambaum ja Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask. Oma loo räägivad ka noored inimesed, kes vanadega ühe katuse all elavad.

Suvisel ajal mõjuvad tänavatel ning eramute aedades pikalt õitsevad, allapoole rippuvate taimedega lillekorvid väga dekoratiivselt. Tänapäeval aretatakse amplitesse ka spetsiaalseid maasikasorte, mis õitsevad ja kannavad vilju terve suve. Kuidas ampelmaasikaid hooldada, kuidas väetada, kasta, kuidas saada ka amplist mahlaseid maasikaid ning kuidas ampelmaasikaid üle talve hoida, annavad ajakirja 60+ värskes numbris nõu Juhani Puukooli viljakultuuride tootejuht Ülle Pekk ja Osaühingu Elise Aed juhatuse liige, Türil tegutsev aiandusspetsialist Reelika Marrandi.

Ega neid maid väga palju olegi, kus piimasaaduste valik kauplustes on sama rikkalik kui meil. Aina uute ja uute toodete maitsmise kõrval ei maksaks aga unustada ka vanu ja tervislikke lemmikuid. Nagu näiteks petti! Pett kuulub kahtlemata piimasaaduste tippude hulka. Petist kui imejoogist pajatavad ajakirja 60+ värskes aprillinumbris meditsiiniteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Palju räägitakse tervislikust toitumisest ja rasvumise kahjulikkusest, ent alakaal võib tervisele olla sama ohtlik kui ülekaal. 60+ on saanud kirju, milles palutakse nõuandeid, kuidas kaalus juurde võtta. Püsiv kaalukaotus võib vanemas eas olla ainus tõsisemale terviseprobleemile viitav sümptom. Perearst Külli Paju ja Ida-Tallinna Keskhaigla dietoloog Henri Ruul räägivad 60+ aprillinumbris haigustest, mille puhul inimene kaalust alla võtab ja millele peaks sel puhul tähelepanu pöörama.

Kui noorel täiskasvanul paraneb vöötohatis tavaliselt mõne nädalaga, siis vanemale inimesele võib haigus osutuda raskeks ja kauakestvaks. Põhjuseks sagedane tüsistus – postherpeetiline neuralgia ehk vöötohatisejärgne närvivalu. Miks vöötohatis tekib, kuidas seda ära tunda ja ravida, räägib ajakirja 60+ värskes numbris Ida-Tallinna Keskhaigla dermatoveneroloog Ulvi Loite.

Tegelikult on inimesel kolm vanust: astronoomiline, mis algab sünnihetkest ja on fikseeritud kõikides tähtsates dokumentides; bioloogiline, mis sõltub inimese kehalisest ja vaimsest võimekusest ning sotsiaalsest seisundist, ning sotsiaalne, mille annavad sulle võõrad inimesed, kes tegelikult sind ei tunne ega tea, tehes sind sinu rõõmuks tüki maad nooremaks või siis sinu suureks kurvastuseks astronoomilisest vanusest hulga vanemaks. Kuidas peaks mees oma vananemisega leppima, kirjutab ajakirjas 60+ psühholoog Toivo Niiberg. Ära on trükitud ka meeste tarbeks kohaldatud stressitest. Palju kirjutatud stressile annab oma tõlgenduse ka meditsiinidoktor Eda Merisalu.

Peagi saabub taas rattasõidu tippaeg. Millal siis veel, kui mitte nüüd – teede tahenedes ja pikemalt juba suvise puhkuse ning maal olemise ajal. Päeva pikkusestki jagub üha enam ja veel hilistel õhtutundidelgi näeb inimesi mõnusalt ringi väntamas. Et rattasõitu oskavate inimeste protsent peaks meil kindla peale kuskil 90 ja 100 protsendi vahele jääma, siis on pedaalisõtkujate hulgas kõiki – innukatest kolmerattalisi tallavatest põnnidest kuni sümboolse tädi Maalini välja. Jalgrattasõidust vanemas eas kirjutab värskes ajakirjanumbris liikumisõpetaja Kaarel Zilmer.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab aprillinumbris erinevatest idanditest, võrsetest ja orastest, mis on kevadisel ajal ideaalsed vitamiiniallikad ning sellest, kuidas neid ise idandada. Ajakirjast leiab ka retsepte, kuhu idandid suurepäraselt sobivad.

Seda, et rasvhapped pole rasvad ja mis nad siis on, saab teada Tõrva Benu apteegi proviisori Virge Soku sulest.

“Päevatee” saate kuulajaid üllatab värske 60+ aprillinumber kolumniga, milles on oma mõtted kirja pannud Vikerraadio hommikuste sünnipäevatervituste raadiohääl ja “Päevatee” saatejuht Ülle Karu.

Ajakirjast ei puudu ka suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles