Professor Toomas Sulling on Eesti väljapaistvamaid kardiokirurge, kes on teinud ligi neli tuhat südamelõikust. Tema kitsam eriala on koronaarkirurgia. See tähendab, et ta tegeleb peamiselt südant verega varustavate veresoonte haigustega, mis on infarkti peamised põhjused.
Doktor Sulling, olete piltlikult öeldes tuhandeid südameid oma peos hoidnud ja elusid päästnud. Kui palju inimesed ise on süüdi, et nad on teie operatsioonilauale jõudnud?
Täpselt on seda raske määratleda, aga üsna sageli, isegi enamikul juhtudel on inimesed haigestumises ise süüdi. Kuigi arstid ei tea kõiki infarkti põhjusi, on eluviisidel veresoonte lupjumises kindlasti üsna määrav osa.
Esimene, millest tuleb loobuda, on suitsetamine. Teiseks tuleb üle vaadata toitumine, loobuda eelkõige liiga rasvasest ja magusast toidust. Kindlasti tuleb kasuks liikumine ja kehakaalu normis hoidmine. Silma tuleb peal hoida ka teistel haigustel. On väga halb, kui lüüakse käega kõrgele vererõhule ja jäetakse see ravimata. Seda aga tehakse, eriti kui inimene ise mingeid vaevusi ei tunne. Eriti hoolika jälgimise all peavad lapsest saati olema diabeetikud.
Ka vere kolesteroolisisaldusel peaks silma peal hoidma.
Mis puutub stressi, siis väike stress on teinekord isegi kasulik, muidu muutume liiga laisaks. Ülemäärane stress mõjub aga halvasti ja sellest tuleks hoiduda või püüdma seda maandada. Kindlasti mitte alkoholi abil.
Kui me räägime eakatest inimestest, siis on ju nende süda enamasti elumurede ja vale elustiili kahjustused juba kätte saanud. Kas ka sel juhul annab veel midagi ette võtta, et näiteks infarkti ära hoida või vähemalt edasi lükata?
Eespool räägitud jutt kehtib ka vanemate inimeste kohta. Kui suitsetamine maha jätta, on sel ikka tervisele hea mõju. Parem aeg on küll mööda lastud, aga aitab ikka.
Aastakümneid tagasi, kui ma koronaarkirurgiaga alustasin, oli opereeritava keskmine vanus 49 aastat, praegu on see üle 60 aasta. Kõige vanem patsient on olnud aga 91aastane.
Tahan eakamaid inimesi julgustada. Kui ravimid ei aita, siis võib operatsioon aidata ja elukvaliteeti tunduvalt parandada. Seda ei maksa karta. Me ei kasuta enamasti kunstlikku vereringet, nii et lõikust on palju kergem taluda.
Kui inimene pärast operatsiooni arsti nõuandeid järgib, võib ta keskeltläbi 15–20 aastat päris hästi elada, minu praktikas on rekord isegi 34 aastat. Esineb ka juhtumeid, kus juba mõne aasta möödumisel tekivad uuesti kaebused. Sageli on need tingitud paljude nendesamade lihtsate reeglite eiramisest, millest ma juba rääkisin.
Südame verevarustuse parandamiseks on kaks võimalust: operatsioon või võrgu asetamine kahjustatud veresoonde ehk stentimine. Kumb variant on parem?
Sõltub olukorrast. Sondeerimine ja stendi panek on lihtsam, patsient pääseb kiiremini koju ja tööle, aga tagasilöögid tulevad kiiremini.
2013. aastal lõppesid kolm suurt rahvusvahelist võrdlevat uuringut, mis näitasid selgelt, et enamikul juhtudel on kirurgiline ravi edukam ja isegi odavam.
Seda, kumb variant valida, peavad kindlasti põhjalikult arutama kolm arsti – kardiokirurg, invasiivkardioloog ja raviarst – ning teavitama patsienti kummagi võimaluse headest ja halbadest külgedest, et haige saaks teha oma otsuse täieliku informatsiooni põhjal. Valida tuleb see, mis on haigele parim.
Tiina Sarve intervjuu professor Toomas Sullinguga ilmus ajakirja 60+ terviseraamatust „Südameasi”, kuhu on koondatud artiklid kõrgest vererõhust, mis südant kui organit mõjutab, infarktist ja muudest südamehaigustest. Samuti saab lugeda teemadel, mis vanemaealiste südant valutama paneb.
Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab pärgarterite ummistumine.
Pärgarterite ummistumiseni viib südame isheemiatõbi, mida põhjustavad nende seintesse ladestunud rasvad ja kaltsium, mille tagajärjel tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont nii palju, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks.
Isheemiaga kaasneb enamasti tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks. Naast võib haavanduda ja siis ladestuvad tema pinnale vereliistakud. Nõnda tekib tromb, mis võib pärgarteri täielikult sulgeda. Kui tromb sulgeb arteri ja verevool täielikult või suures osas lakkab, tekib südamelihase infarkt.
Stenokardiavalu annab tüüpilisel juhul tunda rindkeres keskel (rinnakutagune pigistus), kuid võib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres;
Sellega võivad kaasneda iiveldus, higistamine, õhupuudus, nõrkus, pearinglus, südamepekslemine (ebaregulaarne südame töö, „loperdamine”), erutus, sageli hirmutunne.
Katkestage kohe tegevus ja heitke pikali.
Kui teil on käepärast nitroglütseriini tablett, pange see keele alla või pihustage ravimit pudelist keele alla
Oodake viis minutit. Kui valu püsib, kasutage uuesti nitroglütseriini.
Kui stenokardia ikka ei taandu, kasutage ka kolmas kord nitroglütseriini. Kui kodus on aspiriini, võtke ka seda üks tablett.
Kui ka nüüd valud ei kao, kutsuge kohe kiirabi või paluge kellelgi end kiiresti lähimasse haiglasse sõidutada. Ärge mingil juhul ise rooli istuge.
Mida kiiremini te abi saate, seda tõhusam see on.
Allikas: Eesti kardioloogide selts