Pikendusjuhe teeb lõpu suitsuanduri pärast lae alla turnimistele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
8. märts 2016 11:22
Suitsuanduri paigaldamine. | FOTO: Liis Treimann

Lugu elust enesest. Eakas proua, kes eluga kenasti toime tuleb, unustab siiski aeg-ajalt midagi pannile ja suitsuandur annab sellest häälekalt märku. Et andur ise on kõrgel lae all, tuleb otsida oma kortermaja püstakust kedagi appi. Kui andur maha võetud ja tuba tuulutatud, jääb see mõneks päevaks ootele, kuni lähedastest keegi külla tuleb. Ei saa ju lahkeid naabreid ka mitu korda päevas tülitada. Vahel ei saa ka abistaja aru, miks andur tööle läheb, kärsahaisu justkui polegi.

Naisele paigaldatakse pikendusjuhe, mis toob patarei alla seinale.

Laest maha võetud ja tagasi paneku ootel või tühja patareiga suitsuandur ei ole Päästeameti ametnikele paraku võõras pilt.

Veebruaris käisid Päästeameti järelevalveinspektorid üle Eesti ühel ajal kontrollimas kodude tuleohutust. Nädala jooksul käidi 715 kodus kontrollimas suitsuandurit ja küttesüsteeme. „Tõsi on see, et rohkem avastati puudusi vanemaealiste inimeste kodudes. Tihti oli andur küll olemas, aga patarei oli tühi. Sagedamini võis näha hoopiski puudustega ja katkiseid küttesüsteeme. Seega on suitsuandur üks detail ohutus elukeskkonnas,“ kommenteeris Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo.

Lõpp turnimisele

Paljudele eakatele ongi heaks lahenduseks suitsuanduri pikendusjuhe, mille võimalusi on päästeametnikud juba aastaid tutvustanud erinevatel infopäevadel, kõige enam aga eakate päevale pühendatud ohutuspäevadel sügisel. Päästeamet on pikendusjuhtmeid kodukülastuste käigus paljudesse kodudesse ka ülesse seadnud.

Tamrex Ohutuse OÜ kommunikatsioonijuhi Diana Karmo sõnul on seda abivahendit müüdud viimased 7-8 aastat ning teadlikkus sellest on vaikselt kasvanud. „Paljud siiski veel ei tea, aga meil on suur abi olnud Päästeameti ennetustööst.“

Karmo sõnul ei ole pikendusjuhe mõeldud ainult eakatele või neile, kes millegi pärast ei saa lae alla ronida, mugav lahendus võib see olla kõigile. „Kui on valehäire, peab sama moodi lae alla ronima, et eemaldada patarei või vajutada vaigistusnuppu.“

Lae alt seinale toodud väike valge karp näeb tema sõnul välja soliidne ja 4-meetrine peenike juhe ei jää toas ka silma häirima. Ta paneb südamele, et eakad kas ise paluks abi või nooremad lähedased külas käies vaataks üle suitsuandurid ja nende patareid.

Üks on vähe

Diana Karmo rõhutas, et ühest suitsuandurist elamisse ei piisa. „Kui on mitmetoaline korter, peaks andur olema iga magamistoas ja esikus. Suletud uste puhul võib olla selleks hetkeks, kui suits andurisse jõuab, juba hilja.“

Astra Pintson-Käo sõnul pöörduvad inimesed infopäevadel päästeameti spetsialistide poole just selle küsimusega ja alati on selgitatakse neile, suitsuandureid võiks olla mitu, kui on tegemist korruselamuga või suurema korteriga.

„Üldine soovitus on suitsuandur paigaldada igasse magamistuppa. Kortermajades võiks suitsuandur olla ka trepikojas. Sageli ei teata, kas naabril on oma korteris töökorras suitsuandur – trepikojas olev andur annab igal juhul lisagarantii,“ lisas ta.

Vinguandur ja pulberkustuti

Kodudes, kus ei ole keskkütet ja kasutatakse küttekoldeid, võiks olla ka vinguandur. „Kindlasti peaks teadma, et vinguandur ei asenda suitsuandurit. Need mõõdavad väga erinevaid asju,“ rõhutas Karmo.

Ving on lõhnatu, maitsetu ja salakaval. Kui seda on õhus piisavalt suures kontsentratsioonis, on see tervisele väga ohtlik. „Väga paljud eakad ei taha n-ö õue kütta ja ei tee siibrit õigel ajal lahti,“ on vinguandur sel juhul väga vajalik.

„Esmajärjekorras ei ole siiski oluline muretseda vinguandur, vaid parandada ära küttekolded ja puhastada kogu küttesüsteem,“ rõhutas Pintson-Käo.

Igal aastal näevad päästjad kodukülastusi tehes erinevaid tuleohtlikke olukordi. Fotol tuleohtlik küttekolle.

Lisaks soovitab Karmo eakatel koju soetada näiteks 3-kilone pulberkustuti. „See on kaalult kerge, aga efektiivsusklass on sellel sama, mis odavamal kuuekilosel kustutil.“

Nii on eakal sellega kergem tulekahju puhul toimetada, sest kuuekilosed kustutid kaaluvad koos ümbrisega kokku pea kümme kilo. Pulberkustuti on koju ka turvalisem valik kui tuletekk. „Tuletekk on hea, aga seda peab siis tõesti oskama kasutada,“ selgitas Karmo.

Pulberkustuteid ja tuletekke on kodudes siiski harva. „Koolitustel ja õppepäevadel on näidatud ja ka praktiliselt harjutatud nii pulberkustutite kui tuleteki kasutamist, kuid enamus inimesi ei ole kodust kustutit või tuletekki endale soetanud,“ võttis Astra Pintson-Käo kokku kodukülastustel nähtu.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL